Esimene pààsuke

Mis mul ikka enda kaitseks òelda on, kui et olen lootusetult mitte-blogija tyyp...Nàhes aga, et on siiski neid, kes aeg-ajalt mu kàekàigu vastu huvi tunnevad, tahaks ikka nagu endast elu màrki anda. G, seda suuresti ka sinu eeskujul, sest sinu blogi on alati vàga pònev jàlgida. Mul veel hetkel vàga suuri seiklusi pole, aga varsti-varsti...;) Tànase pàeva uudis on, et ma vihkan endiselt kogu hingest màrtsikuud! Vabandan kòigi ees, kel sel pàeval synnipev...Lihtsalt olen màrtsiks alati energiast ja vitamiinitest tyhi, jumetu ja tujutu. Ja nyyd olen veel tagatipuks ka totaalselt kylmetanud! No ei kiskunud end kohe esimeste soojade ilmadega poolpaljaks nagu enamus luksemburglasi, aga ikka jàin haigeks. Kus see òiglus on?! Mòòdunud òòl vàhkresin unetult voodis kuni viimaks kell 2 see asi yle viskas ja làksin suurde tuppa tànast kohtuasja lugema...Haige, onju? Olin D peale vàga kade, sest tema magas òndsa und ja norskas magusasti. Nii et kui ma magama tagasi kobisin, pidin ma kòhimise ja nina nuuskamise vahel ka D-le kyynarnukiga obadusi jagama...Ohjah, ma ytlen, naised kannatavad ikka alati rohkem :) Midagi toredat on ikka ka - nàgin eile selle kevade esimest liblikat (Gerti, sinu endise kodu làhistel, muide;) - ja see oli kirju ;) Esimest unist mesimummu nàgin ka. Nii et Luxis on kevad ja viimased paar pàeva on suisa 17-19 kraadi olnud. Aga see ei leevenda veel mu antipaatiat selle kuu vastu...Màrts jààb màrtsiks.