Pehmed òòd ;)

Nàdal tagasi sai F suuremasse voodisse pandud. Aga see voodi on nyyd talle nii suur, et ta saab seal end igat pidi keerata-pòòrata ja end hoogsalt vastu voodit àra lyya...Vòtsin kàtte ja òmblesin voodipàitsisse puhver-padja ;) (Natuke reklaami ka: kangas on Amy Butler'ilt. Taskus pesitsev kaelkirjak-kòrin on mu enda kàtetòò, aga tehtud Lotta Jansdotteri juhiste jàrgi raamatust Simple Sewing for Baby).

Luxi talvest, Koera-Tàdist ja kudumisest

Luxi talv on minu jaoks vàga tyytu, sest umbes oktoobri lòpust màrtsi alguseni on yhesugune hall ja sompus ilm (no ok, mònel harval pàeval on veidi pàikest, nagu nàiteks tàna...). Lund ei ole, kaminat pole meil ka mitte, saunast rààkimata. Saun on tegelikult hoopis omaette teema, millest kirjutan mònes teises postituses pikemalt. Niisiis, peakene vaaritab koguaeg mòtteid ja ideid, kuidas talv yle elada...
Yheks vàga heaks ajaviiteks on...tadaa....esiemade kombel kudumine. See on vòtnud meie sòpruskonnas suisa epideemilised mòòtmed. Nimelt oleme eesti tydrukutega nakatanud kudumispisikuga nii mònegi vàlismaa piiga. Nyyd kàibki kord nàdalas minu pool koos klubi nimega "Tricot-thé", ehk siis maakeeli kudumiskohvik :) Mitte et me yksi olles ei kooks, aga koos mokalaada saatel ja teetassi ààres on palju lahedam kududa. Siis on eriti hea lòpetada tòid, mida yksi maru igav teha on, nagu nàiteks kampsuni viimane tykk ehk teine varrukas. Usun, et kòik, kes kunagi kamspikut kudunud teavad, kui igav on kududa viimast tykki...Mòtted on juba jàrgmise huvitava tòò juures ja viimane varrukas on vàga tyytu...Kudumispisikuga on nakatunud meie hea kolleeg-sòbranna prantslanna B. Ja hiljuti ònnestus mul nakatada yks noor sakslanna, 3 lapse ema, kes nyyd lausa palavikuliselt salle toodab. Jàrgmisena tahab ta meilt òppida amigurumi-heegeldamist ;)
Meie klubi maskotiks on loomulikult Franco, kes lummatult liikuvaid vardaid ja vàrvilisi lòngakerasid vaadata vòib. Olen òppinud pysti seistes kuduma, sest kui pean Francot kandelinas magama kussutama, siis on hea midagi ikka teha ka ja nii ma siis koon Kihnu naiste kombel pysti ja ringi tatsates.

Meil on linnas oma kindlad lònga hankimise kohad. Ega neid Luxis palju ole. Yheks super heaks kohaks on Koera-Tàdi pood. Koera-Tàdi on armas Luxi proua, kes peab kesklinnas imepisikest lòngabutiiki, mis on maast laeni vàea head lònga tàis. Talle pakub seltsi koer nimega Dino. Koera-Tàdi pàris nime ma ei teagi...Oleme tema stamm-kunded. Mina olen tema juures kàinud sellest ajast, kui Luxi saabusin, ehk siis alates aastast 2006. Oleme sòbrunenud ja ta nàgu lòòb sàrama, kui me ta poolt làbi astume. Ta elas kaasa ka Franco tulekule ning kui ma sygisel kàisin tema poes Francot tutvustamas, siis kinkis ta mulle Franco kampsiku tarvis lònga. Tahan talle midagi tànutàheks kududa, aga ole veel jòudnud.

Kudumisest tuleb edaspidi veel kindlasti juttu ;) Niisiis, parim ravim Luxi talves on tass head kakaod, mokalaat ;) mònus lòng ja vardad!

Oleme tagasi!

Oeme lòpuks jàlle arvutis! Ma ei jàtnud blogimist sugugi meelega katki. Lugu oli nimelt selline, et meie suur arvuti andis otsad ja D otsustas saata ta noorenduskuurile...Milanosse. Hm...Miks nii kaugele? Aga seepàrast, et seal elab yks D itimehest sòber, kes on nii hea, et see 2-kuune lahusolek arvutist ning DHL-iga transportimine oli seda vààrt...Niisiis, oleme tagasi ja pyyame oma tegemistest jàlle pajatada,

Franco on vahepeal saanud 4-kuuseks ning kasvanud 67 cm pikkuseks ja 6,9 kilo raskuseks. Ta on igati tragi ja lòbus tegelane. Ainsaks mureks on magamajààmine. Umbes 2-kuuselt harjus ta kandelinas magama ja ma olin sellega kohe vàga rahul, sest korraga olid kàed vabad ja F nohistas pàevaund magada, samal ajal kui mina sain kududa, syya teha jms. Aga...nyyd hakkab mul selg juba sellest vàga àra vàsima ja varsti ei jaksa ma teda linas enam kanda, vàhemalt mitte nii nagu siiani. Ta ei oska ega taha jààda magama mujal kui syles vòi linas. òhtul on kergem, sest pàrast seda, kui ta on syles uinunud, paneme ta voodisse ning pàrast paari àrkamist ja syllevòtmist jààb ta ilusti òòunne. Pàeval aga miskipàrast see ei toimi. Nii ma siis jalutan pàeval mòòda tuba ja uinutan teda linas. Nyyd kindlasti paljud hurjutavad, et see on mu oma syy, et ma talle sellise kombe kylge olen harjutanud. Aga mis siis teha, kui ta juba synnist saati on olnud suur kaisuloom. Paarinàdalase vòi isegi paarikuuse beebiga ju karmi unekooli làbi ei vii, eriti, kui beebi on selline F sugune kaisukas. Lootus on, et ehk ta kasvades tahab natuke iseseisvuda ja teda saab òpetada ka muud moodi uinuma. Ma olen proovinud juba teda tema voodis magama saada, aga kui see uinumine vòtab niimoodi ikka suure kisa saatel 3 tundi aega, siis no ei jaksa...Lapsed on erinevad, Tean paljusid beebisid, kellele ei meeldi olla syles ja kes on synnist saati omaette voodis vòi vankris vàga rahul.
Ideaalis peaks F magama 2 pàevaund. Kui ilm lubab ja saab òues pika jalutuskàigu teha, on ònneks yks pàevauni garanteeritud. òues vankris meeldib Fle kohe vàga magada. Mònikord aga vòtab uinumine òueski veidi aega. Meil on kyll ròdu, aga vanker peab liikuma, ehk siis mina pean kàrutama, vastasel korral vòib F àrgata...pisikesel ròdul kahjuks kàrutada ei saa...oh jah...Pealegi pole siinmail kombeks last òues magama jàtta. Tean lugusid "hoolitsevatest" naabritest, kes sotsiaaltòòtajale vanemate peale kaevanud, et nood oma last nii hirmasti vààrkohtlevad, et lapsukese òue "unustavad", kui òues on 0 kraadi! ònneks on meie ròdu siseòue poole ja teisel pool òue elavad soomlased, kes ju peaks sellise kàitumisega harjunud olema. Nii et tasub seda ròdu asja katsetada...ehk aitab ka vankri edasi-tagasi liigutamisest...

Kas kellelgi on hàid nippe, kuidas beebit magama saada?