Null-aed

Uude koju sissekolimise ajal tolmas meie maja ymber savisegune sea songermaa. Franco oli 7- ja Tuuli 5-aastane ning ma kibelesin vàga-vàga kasvòi veidikenegi seda jubedust kuidagi taltsutama. Isegi ju tahtsin juba hommikuti kastemàrjas rohus kòndida. Tuli varuda palju kannatust, et see soov tàituks. Kuna mina ootasin viimaseid kuid Annat, olles suur nagu elevant, ja kuna Daniele ei ole just kòige kogenum aiarajaja, siis tuli abi otsida. Kuidagi leidsime me itaallasest aedniku Lorenzo, kellel on oma firma ja koik vajalikud tòòriistad-taimed-masinad olemas. Kòigepealt tuli seda sea songermaad kuidagi puhastada, kobestada ja turgutada. Ysna pea tuli aga ilmsiks, et see on suuremat sorti ettevòtmine - maapind oli ehitusprahti tàis. Sealt tuli (ja tuleb siiani) vàlja uskumatus koguses telliskive, traati, kruusa, naelu, pudeleid, kilet, ebamààrasest materjalist ja ebamààrase kujuga igas suuruses objekte...millest kòige òòvastavam oli mingi suur roostes ketassae tera. Aednikel oli pisike kopa moodi asjandus ja sellega pidid nad ikka kòvasti meie aeda sonkima, et vàhemalt pealmine kiht puhtamaks saada. Hiljem selgus ka satelliitpiltidelt, et meie aiamaa oligi olnud ehitusprahi mahalaadimise koht. Siia kogu see praht siis ka pinnasesse peideti. Jube. Siiani leian suuri telliseid vòi kilet vòi muud sellist absoluuselt iga kord, kui millegi istutamiseks augu kaevan.

Pinnas veidi puhastatud, tuli siia juurde tuua tonnideviisi mulda. Ilmselgelt ei làinud me seda ise kusagilt tooma, vaid kasutasime ikka ja jàlle aedniku teenust. Eestis ma ilmselt teaks, kuidas ja kust midagi osta/tellida ja kuidas see koju toimetada. Siin aga ...parem jàta kòik asjatundjate hooleks. Kui muld ka kohal ja maha laotatud, tellisime muruvaiba. Seemnest kylvamine oleks vòtnud liiga kaua...Ilus muru! Aga kaks nàdalat ei tohtinud selle peale astuda. Katsu sa seda seletada 7- ja 5-aastasele! Kannatus tasus aga àra ja peagi oli meil ilus haljendav muru olemas! Jàrgmisena lasime panna piirdeaia meie ja naaberkruntide vahele. Rahakott sai tol suvel kyll kovasti vatti...aga ei saanud ju jàtta aeda rajamata.

Yks esimesi taimi meie uuel krundil oli màgimànd. Tòime selle ise oma autoga aiandist koju ja auto oli pàrast tillukesi àmblikke yleni tàis :) Mànniàmblikud :) Nyyd kasvab ta kenasti meie maja ees ja on kolme aastaga pàris suureks visanud. Veel sai esimesel ja teisel suvel istutatud fotiiniapòòsaid, kibuvitsu, kaks sirelit (lilla ja valge), sònajalgu. Kahele kitsale garaazitee-ààrsele ribale istutasin igasugu erineviad pòòsaid, millede nimesid ma ausalt òeldes enam ei màleta. Mingisusguseid tutte ja puhmaid istutasin ka. Lavendleid ja roose ka. Eriti ilus on yks roosipuu, mis kannab imelisi vanaroosasid òisi. Selle ostsin tàiesti ettekavatsematult meie kyla lillepoest. Eelmisel sygisel istutasin maja ette veel madaraid ning nyyd sel talvel valgeid lumeroose ja pisikese mimoosipòòsa.

Ja kuidas ma igatsen suuri puid! Màgimànniga ysna samal ajal istutasime maja ette pihlaka. Tòsi, see pole kyll veel vàga suur ja ega pihlakas vàga suureks kasvagi...Aga pihlakas peab maja ees olema! Ja kask...Kase istutasin mòòdunud sygisel, mòeldes oma armsale isale, kes laulis ikka: "Yks kask meil kasvas òuel, just majaukse ees..." Just majaukse ees kasvab ka meie kask. See teeb mind vàga ònnelikuks!

Vaata - sea songermaa juurest jòudsin pihlaka ja kase ja ònnetunde juurde! Aiarajamine teeb imesid :)

AED

 Mòtlesin, et blogida on tore ka Luxis olles, kui on millest kirjutada. Ja mida oleks huvitav ka teistel lugeda. 

On alles veebruar, aga minu rohenàpud juba hirmsasti sygelevad...Vàga palju kyll veel aias teha ei saa, aga aiast kirjutada saab kyll. Niisiis, teretulemast lugema minu pisikest aiablogi!

Eestis on veel talv, aga Luxis saabub kevad umbes kuu aega Eestist varem. Tàna, 2.veebruaril on taevas juba kòrgem ja òhus on vara-varakevade lòhna. Esimene lumikelluke on ka juba mu maja ees end mullast vàlja ajanud ja òie lahti lòònud! Pàikeselistes aianurkades on maapind tàitsa pehme ja saab istutada. Eile istutasin ymber kaks sòstrapòòsast ja tàna maja ette ilusasti òitseva mimoosi. Mul on seda pinda, mida oleks vaja tàis istutada, ikka kymnete ruutmeetrite jagu...

Aga noh, kyllap on lihtsalt istutamisest-niitmisest igav lugeda. Palju pònevam on kirjutada-lugeda aiapidamisest siinkandis yldisemalt. Sest see on ikka vàga teistmoodi, kui see, millega mina Eestis kasvanuna harjunud olen :)

Aga et koik ilusti algusest peale àra rààkida, nii nagu oli, tuleb alaustada sellest, kuidas me Danielega selle maja ostsime.

Nimelt on meie maja ehitatud meie endisest korteremajast paarisaja meetri kaugusele, kus varem laius ilus vaja viljapuuaed. Màletan, kuidas ikka neid puid imetlesin. Ilus roheline oaas keset tsementi. Ja siis hakkas arendaja siia maju ehitama - kokku sai neid siia 8. Kòik vanad puud peale yhe vòeti maha. See yks puu on naabermaja ees. Mul on nii kahju, et rohkem vanu puid kruntidele ei jàetud! Need oleksid nii ilusad ja vààrikad. Arendaja vòttis kòik lagedaks, sonkis maa yles ja - nagu hiljem selgus - tàitis pinnase ehitusprahiga. Haljastuse eest pidid koik vastsed majaomanikud ise hoolitsema. Ja yhe aia loomine tàiesti nullist ja sea songermaale on parasjagu aega, raha ja nàrve sòòv ettevòtmine. Siinne pinnas on roostekarva savine, raske, niiske, vàga raske kaevata. Sageli ei saagi mina mòne puu vòi pòòsa jaoks augu kaevamisega hakkama, sest pinnas on nii tihke ja kòva! Aga no, vàhemalt oma aed! Ja seda on meil siin umbes 200 ruutmeetri jagu. Eesti mòistes on see kyll vàiksemat sorti aiakene, aga siin Luxis on see suisa minipark :) Jàrgmises postituses juba sellest, kuidas me siis nullist alustasime ja mida koike selle kàigus juhtus :)