Tüdrukutele - kontsakingadest. Ja veidi logistikast.

Käisin mõned päevad tagasi Püha Miikaeli kirikus (mis praegustel andmetel on siiski 28.aprillil meie päralt) ning pärast seda tegin läbi teekonna kirikust peopaika. Vahemaa ise ei ole pikk - mõlemad paigad asuvad vanalinnas ja kirikust peopaika kõndimine (läbi maalilise vanalinna) võtab 10-15 minutit . Aga vanalinna tänavad on teadupärast munakivised või muidu mühklikud, nii et ma pidasin paremaks tüdrukuid kohe hoiatada, et kontskingadega võib kohati olla suts ebamugav...Vist...Ma loodan, et ma eksin ja et tegelikult pole hullu midagi. Jala liikuda on köige mõistlikum, sest bussiga Neumünsterisse ei pääse ja autodega tekiks parkimise probleem. Kes soovib, vöib muidugi taksoga tulla - mõni minut ja oletegi kohal.

Niipalju teekonnast veel, et teie teele jääb ka lift, millega vanalinna teiselt korruselt esimesele sõita. Lift on küll suur, aga kõik kirikulised siiski sinna korraga ei mahu, nii et targem on jaguneda gruppideks ja edasi toimub töö sektsioonides :) Peopaika jõudmiseks on teil vabalt aega - tervitusjooki ja suupisteid pakutakse kella 15.00ni, nii et teil on aega soovi korral kas hotellist läbi käia, vanalinnas pilte teha, lapsi kantseldada või muud tarvilikku korda saata.
Ilmselt muretsen ma liiga palju - olete ju kõik kogenud matkasellid ja võõras linnas liiklemine ei valmista suuremaid probleeme. Nii et vaadake, millist trajektoori ja liiklusvahendit kõige õigemaks peate :)

Saadan hiljem ka täpsemat infot selle kohta, kus midagi asub ja kuidas tulla.

Ettevalmistustest

Tànase seisuga on kòik suuremad ettevalmistused tehtud. Kirik ja peosaal kinni pandud, toitlustaja leitud ja menyy paigas, kutsed saadetud, piduriided olemas...Paika on veel panemata lilled. Loodan vàga, et selleks saabub mulle ka Eestist abi ;)

Nyyd kòigest veidi làhemalt.

Meie laulatus toimub Luxembourgi Pyha Miikaeli kirikus (Eglise de Saint Michèl). Vòi òigemini peaks toimuma...Nii me preestriga kaks kuud tagasi kokku leppisime. Nyyd aga saatis ta meile sònumi kysimusega, ega meil ei oleks selle vastu midagi, kui me hoopis yhes teises kirikus seda teeks. Pyha Miikaeli kirikut minevat tarvis leerikooli jaoks...Kus nad varem olid??? Nyyd, kui kòik plaanid paigas ja kutsed laiali saadetud, peaksime hakkama kirikut vahetama...Oligi juba kòik liiga sujuvalt edenenud, eks millalgi pidi ikka mingi jama syndima. Praegu ei ole veel kindel, kuidas asi laabub, aga loodan vàga, et me ei pea hakkama ymber kolima. Igatahes anname sellest kòigile asjaosalistele teada.

Pidu toimub vanalinnas (all Grundis, kuhu saab minna jalgsi, aga ka liftiga;)) paigas nimega Abbaye de Neumunster. See on endine kloostrihoone - suursugune, kuid lihtne ja avar. 

Peale kirikut (umbes 12.00-12.30 ajal) làheme meie Danielega pildistama ning kylalistel on aega peopaika siirduda, kus pakutakse tervitusjooki ja suupisteid 13.00-15.00, kloostri sammasgaleriis. Kloostrihoones pannakse yles ka suunavad viidad, et te ikka teaksite, kuhu tulla:) Loodame ka teiega kella 15ks liituda. 

Seejàrel seame sammud peosaali poole (Nic Klecker), mis asub sama hoone ylemisel korrusel. Sòòme-joome-tantsime hiliste tundideni. Saal on meie pàralt 1ni òòsel.

Menyy...nàitas, kui erinev on ikkagi eestlaste ja itaallaste arusaam sellest, mis teeb yhest pulmapeost toreda peo. Itaallaste jaoks on pòhiròhk loomulikult toidul - nii kogusel kui kvaliteedil. See on peamine, mille alusel pàrast kylalised peost oma arvamuse kujundavad. Kas ikka sai hàsti ja palju syya, kas oli ka kenasti serveeritud, kas teenindus oli tasemel jne. Vaidlesime hulk aega, kui palju seda kòik peaks lòpuks olema. Mina vàitsin (loodan, et mu kaasmaalased toetavad mind), et toit ei ole eesti pulmas kòige olulisem. Sellele vòib làheneda vàga loominguliselt. Daniele aga jài vankumatuks: tema pulmast peab kylaline lahkuma kulinaarselt rahulolevana ja kurguni head-paremat tàis. Niisiis, ei mingeid kompromisse - toit on itaallastele pyha ja selle arvelt kokku ei hoita ja kompromisse ei tehta.

Vaene Daniele - tema suurim hirm on see, et kylalised jààvad nàlga vòi ei ole pakutavaga rahul.

Meie valitud toitlustaja pyydis teda rahustada ja mulle tundub, et lòpuks see ka ònnestus. 

Teine pòletav kysimus oli muidugi vein ja kohv. Vein saabub otse Itaaliast - ei mingit vaidlemist. Ja kohv - mis? lahustuv kohv D pulmas? Ei tule kòne allagi! Kas espressot ei saaks??? Saab...rahu, ainult rahu.

Pean tunnistama, et see kòik on kordades suurem, kui ma ette olin kujutanud. Olin ikka arvanud, et minu pulmad on vàikesed ja tagasihoidlikud. Sàh sulle! :) Ei mingit vaoshoitust! Kui juba, siis juba ja kàrts-myrts ja pillerkaar. Tegelikult on mul vàga hea meel, et pidu just sellise mòòtme ja tooni vòttis, sest nii saavad kokku kòik meie sòbrad ja làhedased nii Eestist, Itaaliast, Luxist kui ka mujalt. Ja mis saab olla paremat yhest koosviibimisest, kus on pea kòik meile armsad inimesed ;)!

Nyydseks olete vast kòik ka meie kutsed kàtte saanud. Kutsete autor on minu armas sòber, kunstnik Trints, kellele siinkohal veelkord suur suur aitàh! Pòòrake tàhelepanu kutsel kasutatud elementidele ;)

Uute uudisteni!

Kosjaviinad

Mul kàidi  kosjas ;) Kàisime Dga Eestis ning meie vàikese reisi peamine eesmàrk oli minu isalt minu kàtt paluda.    Nagu yks òige mees kunagi, vòttis D julguse kokku, Limoncello pudeli nàppu ning pòòrdus minu isa poole eestikeelse tekstiga (mille lubasin tal pabrilt maha lugeda) : "Ma tulin su tytrele kosja. Kas vòtad kosjad vastu?"
Kosjad vòeti vastu ja D vòis rahulikult sauna minna ;)

Tahtest, 2.osa

Sellest, miks katoliiklikuks laulatuseks peab olema raudsemast raudsem tahe ja kannatus.

Minust on saamas katoliiklane. Seda mitte abiellumise pàrast, vaid hoopis filosoofilisematel pòhjustel. Aga sellest juba mòni teine kord.
Kòigepealt pean saama ristitud. Ja see on palju keerulisem protsess, kui ma arvasin. Nimelt pole tàiskasvanu ristimine sama, mis lapse ristimine, sest tàiskasvanu peab nàitama, et ta tòepoolest on selleks valmis. Hm. Mis mòttes?
Olen juba mitu korda kàinud kohaliku itaalia kogukonna preestriga usu teemadel filosofeerimas. See on olnud vàga huvitav. Ning tasuta keelekursus pealekauba. Aga ristimise endani on veel pikk (ja okkaline) tee minna. Katoliiklikus kirikus ristitakse tàiskasvanuid lihavòtete ajal (vàhemalt siin Luxis). Minu ristimine toimub 7.aprilli keskòòl...valges ryys ja puha. Aga enne seda...tuleb mul mitmel pyhapàeval missa ajal rahva ette astuda ja nàidata, kui vàga ma ikka seda kòike tahan. Yks katsumus on juba selja taga. Nimelt pidin missa alguses asutma rahva ette, et preester mind tutvustada saaks. Pidin vastama, mida ma otsin ja miks. Preester ònnistas mind igati ja tegi muudkui ristimàrke. Lòpuks kingiti mulle pisike rist (millele pidin suud andma...) ja piibel. Rahvas kirikus plaksutas ja vaatas heldinult vaest patust idaeurooplast, kes nyyd ka lòpuks "òigeks inimeseks" saab...Mòne nàdala pàrast ootab ees juba teine katsumus - ònneks ma ei tea veel, mis ma seekord tegema pean...
Olin ikka arvanud, et usk ja ristimine on midagi sygavalt isiklikku. Tuleb aga vàlja, et yks catecumena (nii kutsutakse katoliiklikus kirikus tàiskasvanut, kes soovib ristitud saada) teatrist ja tàhelepanust ei pààse. See on vàga hàiriv, aga mis seal's ikka. Ise ma ju selle valisin. Jàrgmistest catecumena  katsumustest juba 26.veebruaril.

Kirikus abielluvad paarid peavad Luxis (vàhemalt Itaalia kogukonnas) tegema làb ka ettevalmistuskursuse. Hm. :) See ei olegi tegelikult nii hull, kui vòib nàida. Kursus koosneb 4-5 kohtumisest, millest vòtavad osa kòik  kàesoleval aastal abielluda soovivad paarid. Ja preester. Arutletakse selle yle, mis asi see abielu ikkagi on...See on mu meelest isegi mitteusklikele kasulik, kuna paneb kogu selle sagimise kòrval mòtlema, miks ma seda ikkagi tegelikult teen. Miks just nyyd ja miks kirikus? Jne. Katoliiklikult laulatatud abielu lahutada ei saa...vàljaarvatud erandjuhtudel. Nii et peab ikka olema vàga vàga kindel oma tahtes. Ja inimesed, kes kogu sellele byrokraatiale ja kiriku nòudmistele vastu peavad, seda ilmselt ka on.
Kirjutan sellest kòigest positiivses joones. See aga ei tàhenda, et mul aeg-ajalt juhe kokku ei jookseks. Vaikust ja rahu!
Ja musta leiba ;)

Tahtest, 1.osa jàtk

Linnavalitsuses kàidud ja abielu registreerimise kuupàev paika pandud - 9.màrts. Jah, sòbrakesed, me abiellume kaks korda. Sest ylikatoliiklik Luksemburgi riik ainult kiriklikku laulatust ei tunnista. Seega tuleb meil esmalt oma abielu linnavalitsuses registreerida ning alles siis vòtab kirik meid jutule. Meie jaoks on aga see pàris òige ja ilus pàev 28.aprill, kui me lòplikult ja ametlikult paari  saame pandud ning saame kòigi teiega pidutseda. Sòrmused pannakse sòrme ikka kirikus, mitte varem. Linnavalitsus on rohkem nagu pisike formaalsus.
Uhh, suurem osa byrokraatiast on nyydseks loodetavasti selja taga.
Esimese osa lòpp.

Raivolt;)

http://publik.delfi.ee/news/inimesed/harri-kingo-parimad-eesti-piigad-abielluvad-valismaale.d?id=63921107

Kas Sa, Raivo, loed mind ka parimate piigade hulka? ;) Mis mul muud yle jài - teist ju keegi mind àra ei vòtnud :):):)

Tahtest, 1.osa

Luksemburgis abiellumiseks peab olema raudne tahe ja kannatus.
Luksemburgis katoliiklikus kirikus abiellumiseks peab olema raudsemast raudsem tahe ja kannatus.

Alustagem algusest.
Köigepealt tuleb pöörduda linnavalitsusse, kust antakse loetelu toimingutest, mis tuleb teostada selleks, et suurhertsogiriigis abielluda.
Esimesteks toiminguteks on arstivisiidid. Punase Risti tädid vötavad vereproovi, et teha kindlaks, ega kandidaadid mönda koledat haigust ei pöe. Samuti määratakse veregrupp.
Seejärel tuleb teha tuberkuloositest. Nagu kooliajal. Mina pidin centre socio-medical uksi kulutama mitu korda, sest mul tekkis reaktsioon nagu alati...arstionu möötis joonlauaga punast laiku mu käsivarrel ja käskis tulla röntgenisse...mille käigus midagi ei avastatud, nagu alati.
Kui vajalikud testid tehtud, tuleb külastada oma kohalikku perearsti, kes väljastab raporti, mis kinnitab, et kandidaat on läbi vaadatud ja temaga on köik köige paremas korras ning ta on pere loomiseks valmis (mitte päris küll nende sönadega, aga möte jääb samaks). Hm.
Mötlesin hulk aega selle üle, miks see vajalik on ning kas mitte ei piisa teadmisest, et täiskasvanud inimene vastutab ise oma tervise eest ja ka  käitub vastutustundlikult. Perearst seletas, et need testid annavad inimesele vöimaluse oma tervislikust seisundist teadlikumaks saada. Ilmselt siis siinkandis ei usaldata inimese enda teadmisi oma ihu ja hinge kohta.
Arsti jah-söna käes, asusime ülejäänud dokumente koguma (sünnitöend, abieluvöime töemd, elukohatöend Luxi linnalt).
Saime möned päevad tagasi köik dokumedid kokku ning homme lähen linnavalitsusse meie abielu toimikut koostama.
Jätkub...

Parem hilja, kui mitte kunagi :) Otsustasime kommunikatsiooni hölbustamiseks luua eraldi pulmablogi, kuhu riputame üles külalistele kasulikku teavet ning jagame oma muljeid ja elamusi pidustuste ettevalmistustest.  Ja miks mitte hiljem ka järelkajast ;)
Nagu juba minu isiklikust blogist näha, ei ole ma suurem asi blogija (sest lihtsalt pole midagi pörutavat edastada). Pulmad aga pakuvad pidevat ainest ning on tore teada, et meie söbrad juba praegu meie peole kaasa elama saavad hakata, kui soovi on.

Niisiis - countdown - 2 kuud ja 2 nädalat...