Naljalugu

Mòni pàev tagasi kàisime perega beebipoes. Franco magas vankris nagu mishka, rahulolev ja ròòsa, minu kootud helesinine tekk peal. Vanker seisis teiste, myygilolevate vankrite kòrval ning meie Danielega olime paar sammu eemal. korraga astub vankri juurde lapseootel naine ning hakkab seal asjatama ja Francot katsuma, meile vàhimatki tàhelepanu pòòramata. Olen jahmunud ja ei jòua veel reageeridagi, kui naine kohkub tagasi ja kysib meie kàest (endal silmad imestusest suured kui tòllarattad), et kas see beebi on pàris, ta ju on soe ja liigutab!? Kuna Franco magas nii vaikselt ja òndsa nàoga seal myygiolevate vankrite keskel, oli naine esialgu arvanud, et see on nuku, kes demonstreerimiseks yhte vanrkisse pistetud, et kliendid saaksid uurida, mismoodi vankrit kasutada ja kuidas beebi seal sees paistab :):):) Naersime kòik natuke, vàljaarvatud peategelane ise, kes mònuga edasi magas (isegi siis, kui me talle proovimiseks mytse pàhe toppisime). Vat selline lugu ;)

1:0 Eesti kasuks

Francol on tema 18-aastaseks saamiseni nii Eesti kui Itaalia kodakondsus. Seejàrel peab ta valima, sest praegune Eesti seadus ei luba topeltkodakondsust. Loodetavasti on 18 aasta pàrast Eesti seadust muudetud...Olgu tulevikuga, kuidas on, aga praegu peame vormistama ta nii Eesti kui Itaalia kodanikuks ning hankima ka mòlema riigi passi ning ID-kaardi. See kòik on sissejuhatuseks loole, kuidas Eesti Itaaliale 1:0 àra tegi. Teemaks byrokraatia koorem ning ametnike harimatus. Làheb Daniele Itaalia Saatkonda Luxis ning registreerib Franco synni. Ametnikutàdi pilgutab silmi ja kysib, et kas Eesti on EL-is..Hm, vòiks ju oodata, et saatkonna tòòtaja on sellise nyydseks juba vàga vana uudisega kursis. Olgu, inimesi on igasuguseid. Làheb siis Daniele kuu mòòdudes uuesti saatkonda, et pojale passi ja ID-kaarti taotleda. Teda teenindav ametnik (ja mitte seesama, kes eelmine kord) pilgutab silmi ja kysib, et kas Eesti on EL-is...Hm...Ning saadab siis Daniele edasi jàrgmise ametniku juurde, kes samuti pilgutab silmi ja kysib, et kas Eesti on EL-is...No kuulge! Kas siis tòesti on Itaalia ametkondades NII harimatud inimesed...Ma saan aru, et autorendifirma tòòtaja ei tea, kas Eesti on EL-is (tòepoolest ei teadnud, kui ma ykskord autot rentisin), aga saatkond...!!! Olgu, loodan, et ametnike tàiendkoolitusi ka ikka aeg-ajalt tehakse...kui selleks eraldatud raha muidugi mujale kanditud pole... Kysib siis Daniele, kaua F dokumentidega aega làheb. Ametnik tuhnib veidi asjalikult paberites ning teatab siis murelikult, et hm, sellega vòib Itaalia poolelt probleeme ja viivitusi tulla. Ning lisab usaldusikult, et kui tahta kindlalt ja kiiresti, siis àrgu ta muretsegu, ka seda saab. Maksad veidi suurema summa - 160 eurot ja vòid kindel olla, et kòik toimib. Làhen siis mina Eesti konsuli juurde, kes lubab kuu ajaga Francole passi ja ID-kaardi teha. Kogu toiming maksab...20 eurot. Nii et praegu saab meie poeg ainult Eesti passi. 1:0 Eesti kasuks! Selle 160 euro eest (olen kindel, et leidub kodanikke, kes on sunnitud selle summa vàlja kàima) vòiks Itaalia Saatkond osta mòne toreda teatmiku EL kohta, et ametnikud saaksid kohvipausi ajal natuke oma teadmisi tàiendada. Mis aga kodakondsuse valimisse puutub, siis kui Eesti oma vastavat seadust ei muuda ja kui meie poeg tahab sòjavàeteenistusest kòrvale hiilida, siis vòib juhtuda, et ta valib Itaalia kodakondsuse. Aga ma pyyan teda ikka kasvatada Isamaa vaimus, ning laulan talle juba praegu patriootlikke laule. Nii et ehk on ta "tòeline mees" ja ikka viitsib aega teenida. Aga seda nàeme 18 aasta pàrast ;)

Vàgilane

Paar rida pònni-uudiseid: Eelmisel nàdalal lastearstil kàies selgus, et meie pònn kaalub juba 5 kilo ning on 57 cm pikk! Et siis yhe kuuga vòtnud juurde pea 2 kilo ning kasvanud 6 cm...Hm, kutsun teda hellitavalt Vàgilaseks. Eesti lapsed ongi siin tavaliselt muust rahvusest pònnidega vòrreldes suuremad. Ei tea, millest see tuleb. F puhul muidugi ei saa vàita, et ta pikkus tingimata Eesti geenidest oleks, sest tema Itaalia sugulaste seas on kyllalt pikka kasvu mehi-naisi. See on yllatav, sest olin ikka arvanud, et lòuna-itaallased on kòik vàiksed "jupid"...Danielegi on pikk ning pea kòik tema sòbrad on ka pikad ja sihvakad...Nahavàrv hakkab ka tal òige jumekaks minema. Tea, kas see on emapiimast vòi jàllegi Itaalia esiisadelt. Silmad on praegu veel hallikas-sinised. Mine siis vòta kinni, kellesse see laps rohkem on! Kui juhtute seda blogi lugema, siis palun kommenteerige, et millal teie lastel silmavàrv fikseerus. Oleks vàga pònev teada!

Tehnilised detailid ;)

Lugejate soovil (nagu meedias ikka òeldakse;) paar tehnilist tàpsustust vankrividina kohta. Vastates G-le ;) Vidin on vankri kylge kinnitatud meisterdamispoest ostetud puidust klòpsuga, mida muidu vist kasutatakse lutihoidja (vòi lutiketi) meisterdamiseks.