Mis mòttes...

...olen jàlle siin? Luxis. Ikka ei vàsi ma imestamast, kuidas ma jàlle siin olen? Samas on see edasi-tagasi pendeldamine on juba nii rutiinseks muutunud, et kòik toimub pea automaatselt: kohver pakkida, lennujaama, check-in, turvakontroll, vàrav, lennuk, Sirp ja Postimees, "Tàname, et reisisite Estonian Airiga!" ! Kui kaua seda lauset veel kuuleb, ei tea...Igatahes jòudsime meie (mina ja mu vanemad) eile kenasti Brysselisse ning sealt autoga Luxi. 10 kraadi sooja, pàike, bling-bling pyhade meeleolu.
  Homme saabub Roomast (paavsti pyhade pyhadetervitustega) ka Daniele.
   Jàànud on veel 4 òòd vanas yyrikorteris. 2. jaanuaril, kui kòik laabub, kolime oma esimesse (ja loodetavasti viimasesse) pangalaenuga ostusteud eurokorterisse. Paljud seda lugu veel ei tea. Seega, alustagem algusest (jàttes vàlja pòhjendused ja teooriad yyri maksmise mòttetusest ja pangalaenu kasulikkusest (vòi vastupidi, kuidas vaadata) ja sellest, mis teeb kodust kodu).

   Otsisime sobilikku kandidaati kaua, nii umbes aasta. Projekt algas juba 2011. aasta varakevadel.  Ja oli see vast pònev! Kohutavalt tore ja hariv oli Luxi maaklerite sabas mòòda vapustavaid objekte kolada. Kokku kàisime vaatamas 16 maja/korterit. Vapustavad olid nad ennekòike hinna-kvaliteedi suhte tòttu. Nàiteks kàisime huvi pàrast vaatamas yhte vàga vàga vana maja, kus oli kyll korralik remont tehtud, aga mille kelder paljastas hitmuàratavalt lombaka elektrisysteemi. Minu kysimuse peale, kuidas katuse tervis ka on, vastas maakler rahustavalt: "Oh, àrge muretsege, see katus peab veel vàhemalt viis aastat vastu." ...?!  "Teate, otsige lolli, kes teilt selle lombaka yles vuntsitud logu ostab ja paari aasta pàrast sinna uuesti kopsaka summa sisse taob, " mòtlesime meie ja tegime vehkat.
   Vòi siis nàiteks yks tore eramu, kus, nagu selgus, oli àsja olnud tulekahju, milles endine omanik hukkus. Maja esimene korrus oli yleni tahmunud. Maakler aga julgustas: "No siin pole ju palju teha, seinad yle vàrvida ja natuke kòpitseda. Maja on muidu ju suurepàrane. Tàpsustan, et enne myymist taastatakse loomulikult tema tulekahju-eelne seisund. Mille maksate kinni teie." "Teate, te àrge arvake, et olengi nii vàike ja rumal, kui paistan," mòtlesin mina ja tegime vehkat. Kui mòne aja pàrast samast krundist juhuslikult mòòda sòitsime, oli vana maja maha vòetud ja selle asemel troonis juba uus. Jàrelikult siis oli kòpitsemist rohkem, kui maaklerionu arvanud oli.
Need olid vaid mòned nàited, mis hetkel meenuvad. Igatahes kadus meil pàrast 16ndat objekti igasugune tahtmine Luxis midagi soetada, sest kòik (nii maaklerid kui myyjad) tundusid olevad peast pòrunud (vòi siis pidasid nad meid peast pòrunuiks). Jàtsime otsingud sinnapaika. Pàrast pikka pausi, paar  nàdalat enne pulmi potsatas Dani epostkasti aga huvitav kuulutus. Làksime huvi pàrast vaatama. Ja meile hakkas seal meeldima. Vòtsime maaklerilt kausta koju kaasa ja hakkasime mòtlema. Kuna aga parasjagu oli majandusturgudel ja Euroopa poliitkas àrevad ajad, tuli D vàlja katastroofiteooriaga, mis oli umbes selline: kohe-kohe kukub Euroopa Liit kokku ja mina kaotan tòò. Kukub kokku ka euro ja Euroopa majandus ja D kaotab tòò. Usaldasin D majandusanalyysi  :):):) Viskasime maaklerilt saadud kausta prygikasti ja làksime rahuliku sydamega magama. Jàrgmisel pàeval aga nàris mind kahtlus, et olime kàest lasknud hea vòimaluse. D tuli tòòlt ja ytles, et teda oli terve pàrva nàrinud kahtlus, et olime kàest lasknud hea vòimaluse. ...! òngitsesime kausta prygikastist vàlja ja helistasime maaklerile. Paari pàeva pàrast oli kaup koos.

   Tegemist on uue korteriga toredas kylas nimega Sandweiler (Luxi linnast umbes 6 min autosòidu kaugusel) Daniele isa uuris, mida see nimi tàhendab. Itaallastele tundub yldse olevat tàhtis teada, mida miski nimi tàhendab. (D ema: mida tàhendab mu ema nimi Ene? Ja mida tàhendab mu sòbranna poja nimi Otto Gustav? Tema hààles oli tunda kerget pettumust, kui selgus, et ega nad suurt midag tàhenda, sest ega meil ju pyhakute jàrgi nimesid panda). Daniele ja tema isa jòudsid koos jàreldusele, et ju see Sandweiler tàhendab ikka Santo Guiglielmo't. Mis ta muud olla saab:)? Ma  ei ole veel ausalt òeldes uurinud, kas ja mida ta tegelikult tàhendab, aga ma pyyan seda varsti teha. Igatahes on see korter nyyd lòpuks valmis saanud ja vòtmed jòuavad meie kàtte 2.jaanruaril. Korteri ehitamisest on ka yht-teist pònevat pajatada (màrksòna: kààbik), aga sellest juba edaspidi.
;)




 

Jõulupuhkus

Mina olen lumises Keilas ning Daniele Roomas, kus eile oli sooja 18 kraadi...Kuid aastavahetuseks saame jälle kokku ning peame Luxis maha viimase peo oma vanas korteris. Sellest ja meie uuest kodust kirjutan taas peale pühi.

Ilusaid jõule!
Olen taas eetris 29. detsembril ;)

Mari (ja palavad tervitused ka Danielelt Roomast ;))

Ustavale lugejale ;)

Hea teada, et olemas oled :)
Esimesed päeva kodus (kodu? - see on ajaga muutuv tunne ja päris veider on möelda, et mul on tegelikult 3 kodu) on alati veidi imelikud. Oled niin õnnelik ja õhinas, et see väsitab. Mul ei tulnud esimesel kahel ööl kuidagi und (mis on minu puhul väga veider, sest kustun juba õhtul kell 10 magan alati nagu nott). Eile õhtul aga, järjekordse unetu öö kartuses, võtsin kohe mõned meetmed: taas eestimaist "hea une teed", pits konjakit, pisike jutuajamine Unematiga ja lõpuks ta tuligi :)
Neile, kes veel Eestimaale pole jõudnud: väljas on -18 ja mõnusalt kriuksuv lumi :) Valmistuge! Karvamütsid, paksud käpikud ja mis kõige olulisem - SOOJAD SAAPAD! :)

M

Uue aasta lubadus

Tere!

Olen taas teid pikaks ajaks uudisteta jätnud...Köiges on süüdi Inglismaa, kus ma oktoobri löpus nädalakese veetsin ning kus mul oli plaanis igal öhtul blogida nii toimunud kui toimuvast. Aga vöta näpust - hotellis ei tahtnud mu pisike läpakas kuidagi mind internetti lubada...ja nii se paus venis ja venis...Kui Luxi naasin, oli tegemist palju ja kirjutamise hoog täielikult maha käinud.
Tulin täna huvi pärast kaema, kui palju mul veel ustavaid lgejaid on, vaatamata mu  andestamatule vaikimisele. Oma üllatuseks nägin, et täna on mu blogil klikatud 5 korda...Järelikult: te olete veel olemas!
Olen nüüd mönusas pakaseses Eestis ja naudin jöulumeeleolu. Luban, et uuest aastast blogin hoogsamalt, sest meil on uus projekt - kinnisvara ;) ja sellest on nii möndagi pönevat pajatada. Nii et: uuest aastast uue hooga ;) Olge meiega!

Ilusaid jöulupühi!

Mari

Sügisesest Suurhertsogiriigist

Ma ei tea, kui palju meie blogil veel lugejaid on...sest olen teid pea pooleteiseks kuuks uudisteta jätnud. Sest midagi suurt uudist lihtsalt pole. Ja minuga on juba nii, et kui kirjutamise hoog maha käib, siis ei saa enam kuidagi uuesti seda hoogu sisse. Publiku tungival soovil aga püüan nüüd miljonindat korda jälle regulaarsemalt kribama hakata. :)
Mis siis vahepeal toimunud on? Puud on värvilised, öunad keldris ja pimedad sügisöhtud käes, mis sobivad suurepäraselt ödusateks filmiöhtuteks. Eelmisel neljapäeval esilinastus Luxis (enne Eestit) Ilmar Raagi "Eestlanna Pariisis". Käisime meiegi seda vaatamas ja täitsa tore oli. Soovitan vaatama minna, kui vähegi vöimalik. Varsti näidatakse meile siin ka "Seenelkäiku", mida ka kindlasti vaatama tahan minna.

Üks "kollane" seltskonna uudis siiski on ka: tuleval nädalavahetusel on meie pisikeses riigis troonipärija kuninglikud pulmad. Ma ei kujuta ette, kes siia köik kokku söidavad, aga üritan end kurssi viia. Vöimalik, et mönele platsile pannakse üles ka hiigelsuur ekraan, et lihtrahvas saaks ka pidustustest osa. Ja kui ei önnestu oma silmaga kroonitud päid näha, siis vöib alati lohutuseks osa endale kuningliku noorpaari külmkapimagneti :) Ma arvan, et ma teengi seda. Kohtus müüakse neid ka ;)

Praeguseks köik. Pole kerge üle hulga aja kribada - sulg on veidi roostes :) Aga küll ta jooksma hakkab. Hoidke silm peal.
Ilusat sügist!

Leviaugust väljas

Lubasin küll blogida, kuid ei tulnud selle pealegi, et vöin ühes tavalises Itaalia linnas sattuda täielikku mobiili- ja netilevi auku. Leidub veel selliseid maanurki...Ja löppkokkuvöttes on see ju väga tervislik! 

Otranto äärelinnas, kümne sammu kaugusel merest ei levi mitte kui midagi...peale hea tuju, meretuule ja hea söögi . Algul tegime küll paar hädist katset netiühendust saada, kuid tehnikapoes kehitasid suurest kuumusest loiud ja üksköiksed töötajad ölgu ja ütlesid, et vanalinnas levib wifi. Vötsime siis ühel öhtul arvuti vanalinna kaasa, istusime könniteeservale ning püüdsime ühendust saada, kuid asjatult. Löime käega ja elasime kaks nädalat öndsas eraldatuses :) Kui ole vaja kellelegi helistada, tegime seda siis, kui oma äärelinna eraldatusest välja saime. 

Nüüd olen tagasi Daniele sünnilinnas ning 2 nädalat pisikeses mereäärses linnas nimega Otranto on jäänud selja taha. Püüan tasapisi panna kirja oma muljed ja pikkamööda need siia teile üles riputada.

Siin on meeletult kuum. Ühel päeval oli päikese käes 42 kraadi ning isegi itaallased kannatasid. Kuumus muudab loiuks ning sunnib peale rütmi, millega ma harjunud pole. Köige kuumem on pärastlöunal, mis tähendab, et köik seisab - poed on kinni, inimesed on sulgunud kodudesse. Vöi on mere ääres, Mere ääres ilma päikesevarjuta ei saa, sest päike körvetab halastamatult. Nii ongi rannad pikitud täis päikesevarje ning nende alla loiult lebavaid inimesi. Aga Itaalia rannakultuurist mönes teises postituses.

Minusuguse pöhjmaalase jaoks on loid tegevusetus väljakannatamatu. Löuna - itaallased pugivad löunal köhu täis ning heidavad siis paariks tunniks päevaunele. Et kella 5-6 paiku taas kodudest välja tulla ja öhtusöögiks valmistuda. Puhkuse nimel kannatan sellise rütmi välja nädala ning muutun siis rahutuks. Tahaks midagi teha, korda saata! Muru niita, seenele minna, aeda värvida, kududa, rattaga söita, joosta...Sportimise vöid siin suvel unustada, sest sellises kuumuses on see täieöik piin. Nägin küll öhtupimeduses autoteedel sörkivaid inimesi, kuid see ei tundunud mulle väga turvaline...Üks esimesi asju, mida Luxi naastes teen - lähen jooksma! Söö-maga-päevita (st leba loiult päikesevarju all) reziim ei ole minu jaoks. Täitsa tore, et ülehomme varasügisesse ja halli Luxi naaseme :) Midagi pole teha - pöhjamaalaseks oled sündinud ja pöhjamaalaseks jääd. Järgmises postituses aga Itaalia rannakultuurist.

Tagasi eetris :)

Nonii, oleme peale 5-nàdalast suvepuhkust tagasi eetris :) Selle aja sisse mahtus uskumatult palju àgedaid hetki. Màrksònad: Viitina parvsaun, Hypassaare raba, Vergi sadam ning pere ja sòbrad-sòbrad-sòbrad ja  veel palju muudki, mida yles lugeda ei jòua.
Nyyd olen tagasi Luxis ja ei saa hàsti aru, kus ma olen ja miks...Tundub, nagu oleksin terve aasta siit eemal olnud.
 Lux magab veel oma hilissuvist und ja linn on tyhi. Kuid meil pole sest miskit, sest ylehomme lendame Itaalia kontsa otsa linna nimega Otranto, kus ma 2 nàdalat keelekursustel viibin. Asja ei tee sugugi hullemaks tòik, et Otranto asub mere kaldal ning tema naabrusesse jààvad Itaalia kauneimad liivarannad...
Pistan kohvrisse ka oma pisikese arvuti, et tema abil teile kontsaotsa uudiseid vahendada. Nii et alates ylehomsest otsereportaazhid Lòuna-Itaaliast ;) Pysige lainel.

Kuulmiseni!

Mari

Fotoreportaaz

Viimasest postitusest on pàris kaua aega mòòda làinud. Suvi lendab linnutiivul...Vahepeal sai peetud eesti kogukonna jaanipàev ning ka minu tagasihoidlik synnipàev. Siinkohal suur ja sydamlik tànu kòigile ònnesoovide je meeles pidamise eest!
Vahepealsesse aega jàid ka pònevad hetked jalgpalli EMi seltsis :) Sain itaallastega koos ròòmustada ja kurvastada. Esitan pisikese fotoraportaazhi Itaalia-Saksamaa poolfinaali eelsetest ja jàrgsetest hetkedest. Pildid kònelevad endi eest ;)

 Minu òmmeldud lipp :) Vardaks kodune harjavars ;)

Koduigatsusest

Pulmad ja reisid on nyydseks mòòdas ja kàes on argipàev. Sestap pole ka olnud kirjutamisainet. Pyyan siiski blogi elus hoida, sest hea on teada, et need, kes vàhegi tahavad meie elust siin osa saada, seda blogi vahendusel teha saavad.

Niipea, kui kàtte jòuab juunikuu, làheb minu koduigatsus suuremaks...Igatsen meeletult valgeid òid ja Eesti loodust. Leiutasin selle vastu ravimi, mis peaks symptomeid natukenegi leevendama - iga asja kohta, mida taga igatsen, pyyan leida Luxi vaste.
Esimene katse. Igatsen koduaia karikakraid ja pojenge. Vaste:

Luxis on rukkililli! Minu teel kodu ja tòò vahel on mitu rukkipòldu, mis on rukkililli tàis. Màrk sellest, et karmi umbrohutòrjet siin ei tehta. Nii saabki korjata vaasi rukkililli tàis. Teel tòòlt koju on see igati lòògastav tegevus. Ylaloleval pildid on rukkililliedega segamini kummelid. Mònus magus lòhn! Alloleval pildil aga minu tòò tornid rukkipòlluga esiplaanil ;)

Nii et rahvuslill on vaasis! ;)

Tagasi Euroopas

Suures tòòtuhinas ei ole mahti olnud kirjutada...Panen tàna siia yles mòned illustreerivad pildid meie reisist.

Vaade meie toa terrassilt

Kurikuulus Morne'i kalju

Meritàht

Chamareli juga

Mystilised Chamareli vàrvilised dyynid

Tee degusteerimine

Restoran, kus tihti lòunatasime ;)

Maailma parimad ananassid

Sisemaal

Täna tegime väga laheda väljasöidu sisemaale. Selleks pidime rentima auto koos juhiga, sest bussidega ja jala matkates oleks see tiir kestnud mitu päeva. Meie autojuht Anan osutus väga asjalikuks giidiks.
Nägime muuhulgas  kahte ilusat ja körget juga, mitut hindu templit, ananassipölde ning teeistandust. Selles viimases maitsesime köiki teesid, mida saare teetehas toodab. Minu vaieldamatuks lemmikuks sai kookosemaitseline must tee. Ostsime pool tehase poodi tühjaks :) Näis, kuidas me homme oma kompsud pakitud saame...

Väga müstiline vaatepilt oli Chamarel´i värvilised liivad, mis on saare üks erilisemaid vaatamisväärsusi. Chamareli 7 värvi düünid on tekkinud nii:
vulkaaniline kivim jahtus ajapikku erinevatel temperatuuridel ning nii tekkisid eri värvi kihid. Sajandite jooksul lagunes kivi saviks ning seejärel hüdrolüüsi käigus veelgi peenemaks "liivaks". Eri värvid omavahel ei segune, isegi vihma ja tuulega mitte. Kui segada näiteks  köik need erinevat värvi liivad kokku, siis läheb iga värv paari päeva möödudes "oma kohale", moodustades selgelt eri värvi kihid. Sellele nähtusele ei ole veel kindlat teaduslikku seletust.
Ostsin pisike klaasitäie eri värvi liiva ning kavatsen peagi oma silmaga veenduda, et kihid töepoolest eralduvad ;)
Kahju, et ma ei saa praegu pilte lisada (ei vötnud vastavat atribuutikat kaasa), aga teen selle hiljem tasa.

Meie autohjuht-giid pajatas nii möndagi huvitavat saare ajaloo ning elu-olu kohta, kuid köike siia kirja panna ei jöua.

Tuleb aga välja, et tänapäeva Mauritiusel on säilinud väga vähe algupärast floorat ja faunat. Mönes möttes on see saar inimese kujundatud ning täielik segu igasugu möjutustest. Saime teada, et enamik taimi (sealhulgas mitmed palmiliigid, lilled, puuviljad, suhkruroog) on koloniseerimise käigus sisse toodud, enamasti Java saarelt. Olgu, kuidas on, igatahes on köik taimed, loomad ning inimasukad leidnud viisi, kuidas söbralikult koos elada. Ja tulemuseks on väga maitsev kompott :)

Homme on meie viimane päev Mauritiusel. Öhtul kell 22:35 asume teele. Järgmise postituse teen juba Luxist.

Päike on tagasi :)

Eile ei jöudnudki blogida, sest pärast öhtusööki läks tantsuks ja kui löpuks oma tuppa tulime, vajusin magama nagu nott.
Päike on tagasi :) Eilse kohta polegi suurt midagi kirjutada, sest ilm oli ilus ning lesisime rannas :) Ainult et valitseb suur ebaöiglus - Daniele on juba must nagu türklane, aga mina ikka valge nagu keldris kasvanud kartuli idu (nii kutsus mind väiksena minu emps). Olen nüüd 30 kreemilt läinud üle 10 -sele ,aga ikka ei miskit...No vaevumärgatav jume on, asi seegi! Ma arvan, et asi on ikkagi selles, et on talv...:)

Kirjutan veidi kohalike elanike kohta,
Mauritiuse pöliselanikke ei olegi olemas. Sest saar oli enne avastamist täiesti asustamata. Siin oli linnu- ja taimeparadiis. Mulle meeldib kujutleda, kuidas esimesed maadeavastajad siia jöudsid ja mida nad nägid ja kuidas siin kanda kinnitasid. Päris täpselt pole teada, kes oli esimene inimene, kes Mauritiusele asuts. Vöib-olla oli see Diego Dias vöi Domingo Fernandez 1500 aasta paiku. Töiselt vallutsid saare aga hollandlased 1638. aastal. Nad tegid siin palju kurja - hävitasid metsad (siin leidus palju väärispuud) ja dodo,  Aga natuke head tegid nad ka - nimelt hakkasid kultiveerima roosukrut ning töid Java saarelt Mauritiusele hirved, Hollandlased lahkusid saarelt 1710. aastal, sest nad ei pidanud siinsele kliimale ja piraatide rünnakutele vastu.
Peale hollandlasi tulid prantslased. Nemad olid juba natuke asjalikumad. Nende käe all arenes pöllumajandus ja metsikust saarest sai öitsev koloonia. Tösi, seda küll Madagarskarilt ja Aafrikast toodud orjade tööga...
1810. aastal toimusid  prantslaste ja brittide vahel merelahingud. Grand Port´i all, muide said britid prantslastelt lüüa ja see oli Napoleoni ainus vöit merel. Sellele vöidule vaatamata pidid prantslased kapituleeruma ning saar läks brittide kätte. See oli juba väga hea aeg, sest 1835 aastal kaotati saarel orjus. Briti vöimu all aga toimus massiline sisseränne Indiast ja Hiinast.
Nii ongi Mauritius üks rahvaste segu. Siin on nii aafriklasi, hindusid, hiinlasti. Köik elavad söbralikus üksmeeles ning vaenu eri rahvuste ja usundite vahel ei ole. Ka kuritetegevus on sarel väga madal.
 Köige "pölisrahvamaks" vöib aga pidada kreoole - koloniseerijate järeltulijaid, kes on segu aafrikast ja euroopast. Nad on naerusuised ja väga söbralikud.
Niipalju siis saare elanikest.

Täna käisime snorgeldamas. See oli minu elu esimene kord! Ja see oli väga lahe! Nägin meritähte, koralle ja igasugu kirevaid kalu, kes ka mind väga uudishimulikult vaatasid ja päris nina alla silmsidet looma tulid :)
Homme läheme taas veidi maad avastama, seekord saare keskossa. Aga sellest siis juba homme, Nüüd aga läheme öhtust sööma;)

Dodo

See pisike antitsüklon, mida paar päeva tagasi mainisin, ei olegi nii väga pisike...Täna oli jälle pilves ja hoovihmane ilm. Ning ilmateade ei töota ka homseks ja ülehomseks midagi paremat. See tegi tuju algul veidi nadiks. Tuled 10 000 km löunasse ja ikkagi ei saa seda, millest Luxis puudust tunned - päikest! Aga olgu kuidas on, püüame sellegipoolest vötta saarest, mis vötta annab.
Täna käisime klaasist pöhjaga paadiga laguuni peal ookeanipöhja uudistamas. Nägime merisiile, igasugu triibulisi kalu, koralle ning isegi ühte suurt kilpkonna :) Snorgeldamine annaks kindlasti hoopis suurema elamuse, kuid praeguse tuulega seda kahjuks teha ei saa.

Ostsin täna ühe pisikese nikerdatud linnu - dodo, millest on saanud Mauritiuse sümbol.  Dodo oli lennuvöimetu pelikani sarnane lind, kes elutses ainult Mauritiusel. Kahjuks oli tal väga önnetu saatus. Peale saare avastamist 16. sajandi alguses hakkasid Maurtitust väisama laevad, kes kasutasid saart vahepeatusena oma kaubateedel. Matsakas dodo ning tema munad olid meremeestele heaks eineks ning nii notitigi dodosid massiliselt. Lind munes vaid ühe muna aastas ja nii ei suutnud ta ka piisavalt kiiresti paljuneda. Dodo väljasuremine olevatki olnud esimeseks tunnistuseks sellest, kuidas inimene vöib pöhjustada liikide kadumist.
Selline öpetlik lugu siis seekord :)

Täna käisime pisikesel ringreisil saare pöhjaosas. Hüppasime korraks läbi pealinnast Port Louis´st, külastasime kahte härrastemaja koloniaalajastust, käisime botaanikaaias ning söime yhe kohaliku tädikese aias ehtsat kreooli toitu. Köik oli väga pönev, ainult et kuna tegemist oli korraldatud tuuriga, siis olid köik minutid loetud ning köik käis ülehelikiirusel. Tundub aga, et sellised korraldatud tuurid on meiesuguste turistide jaoks ainus vöimalus saart uudistada, sest kohalik bussiliiklus on kahtlane, autorent samuti (vasakpoolne liiklus) ning taksod kallid. Nii et tuleb tänase korraldusega rahule jääda. Kahju, et ei saa omapäi rohkem ringi mütata.

Täna oli terve päev pilves ja vihmane. Aga meie käisime ikkagi öhtul vihmasajus ujumas. Ning pärast tukkusime kahe palmi vahele kinnitatud vörkkiiges ning vaatasime tähti ja kuulasime ookeanimüha ;)

Meie hotell asub Morne´i mäe (777m) lähedal. Koloniaalajastul oli see mägi heaks pelgupaigaks orjadele, kes oma isandate istandustest pögenesid. Isandad olid köigepealt hollandlased, siis prantslased ja seejärel britid. Orjus kaotati 1833. aastal. Saareriik iseseisvus alles 1968. aastal.
Niipalju siis täna ajaloost ;) Sarjast "Müstiline Mauritius" :)

Talvepäike

Eile öösel läbi une tohutut mühinat ja krabinat kuuldes olin kindel, et väljas möllab pisemat sorti orkaan. Kui aga aknast välja piilusin, oli köik korras. Ainult tuul sahistas palmiokstes. Uskumatu, kui valju mühinat need puud tekitada suudavad!
Hommikul ärgates oli ilm hall ja pilves ja sadas isegi paar piiska vihma. Löin juba mötteis rannas lesimisele käega, kui üks kohalik selgitas, et tegemist on köigest pisikese hommikuse antitsükloniga ning et paari tunni pärast on jälle ilus ilm. Ja nii oligi.
Kreemitasin end korralikult 30se päikesekreemiga sisse. Kreem on töesti töhus, sest isegi pärast päris pikka päikese käes logelemist olen ikka sama valge kui enne. D arvas, et ju on aastaaja viga - ikkagi talv! :)

Muideks, siin on metsikult head pisikesed magusad ananassid...

Me ei ole ikka veel oma hotelli territooriumilt kaugemale jöudnud. Aga selleks pole ka siiani vajadust olnud - see on pisike omaette küla, kus on köik vajalik olemas. Pealegi ei ole sugugi lihtne omapäi uitama minna, sest hotell asub poolsaarel, keset loodust, kaugel küladest ja linnadest. Ja bussid siin ei käi.
Homme aga on meil plaanis minna ringreisile - Pealinna Port Louis´i ning väidetavalt maailma ühte kauneimat botaanikaaeda uudistama. Löpuks ometi saab rohkem aimu, kuidas siin elatakse. Oleme pönevil ;)

India ookeanis

Keset merd ja ookeani...Joudsime täna hommikul varavalges Mauritiuse saareriiki. Imestate kindlasti, et miks mul pulmareisil arvuti kaasas on. Tunnistan, et mul poleks tulnud möttessegi seda kaasa vötta, kui Ott poleks eurovisiooni finaali saanud...önneks on mul pisi-pisike sülearvuti, mis ei vöta palju ruumi, Nii me siis ootame siin oma toas vöistluse algust ja mötlesin siis ajaviiteks veidi blogida. Muidu pärast lähevad vahetud muljed kaotsi.

Niisiis, jöudsime varavalges Mauritiuse saareriiki. Meid tervitas vahelduva pilvisusega niiske hommik. Siin maailmanurgas on algamas talv. Mis tähendab, et päeval on sooja "köigest" 28 kraadi. Hm. Elame kuidagi ehk üle :) Meie tee lennujaamast hotelli saare edelaosas kulges läbi suhkruroopöldude ning kalurikülade. Päev kujunes suht uimaseks, sest 11 tundi lennukis - söba silmale saamata - oli teinud oma töö. Aga ega rannas lesimiseks palju energiat vaja lähegi :) Kuigi ega me sedagi eriti palju teinud, sest uni kippus vägisi peale ning pärast löunasööki vajusime oma toas suisa 3 tunniks öndsasse unne. Kui ärkasime oli päike juba loojumas. Siin juhtub see 6 ajal öhtul. 

Homme tuleb kindlasti usinam päev. Daniele tahab minna kalale. Täna vestlesime rannas ühe kohaliku noormehega, kes öhtupimeduses kalmaare püüdis. Ta kinnitas, et haikala pole tema oma elu jooksul siin randades näinud. Saart ümbritseb korallrahu, mis avamere elukad eemal hoiab. Laguun, mille ääres meie hotell on, on kantud ka Unesco maailmapärandi nimistusse. Aga eks siis näis, kas ja kui suuri kalu D püüdma läheb ;)

Muide, siin on JUMALIKULT HEA kohalik kohv...Seda kinnitab ka Daniele. Ja see on juba suur tunnustus. Ka kohalik tee on hea. Ja rumm ;) Jöin täna juba ühe mojito kohaliku rummi ja roosuhkruga...

Aga nüüd, blogi kinni ja pöidlad pihku! Otile elatakse kaasa ka teiselt poolt maakera!

La Famiglia

Oleme Itaaliast tagasi. Vihmases ent soojas Luxis.
Sòitsime lòunasse lootuses pàikest vòtta ja ujuda, kuid ilm keeras kehvaks. Pyhapàeval, just siis, kui me Daniele suguseltsiga suurt pidulikku lòunat sòime, oli sooja 31 kraadi ning ideaalne pàev rannas peesitamiseks (mida kòik peale meie ka tegid). Esmaspàeval aga langes temperatuur pea 15 kraadi ning rannamònud tuli selleks korraks unustada.

Lòunasòòk la Famigliaga (ehk perekonnaga) làks kenasti. Daniele vanemad olid selleks puhuks reserveeninud mòned lauad kenas restoranis. Tutvusin làhemate ja kaugemate sugulastega (mònda nàgi Danielegi elus esimest korda...), naeratasin viisakalt ning lasin sòògil-joogil hea maitsta. Pidusòòk lòppes kell 7 òhtul...

Saime siis lòpuks ka selle "pàris" pulmatordi ;) Mis aga jài maitselt kòvasti Luxi tortidele alla. Niisiis, taaskord tuleb korrata moraali, et vàlimus ei ole kòige tàhtsam.

Sellel pildil aga oleme Daniele nòbude ja nende kaaslastega.

Enne pidusòòki aga kàisime Daniele òe ning òemehega Lecces ning tegime mòned pildid. Tagasihoidlik nagu ma olen, oli mul ysna ebameeldiv vòòraste pilkude saatel linnas patseerida. Kuid eks natuke oli uhke tunne ka, sest mu kleit paistis tekitavat vaimustust. Kui paar pàeva hiljem taas Leccesse juhtusime ning yhes baaris peatusime, tundis baariomanik meid àra: "Palju ònne! Màletan - teie olite see kàsitsi kootud kleidiga pruut. " :)

Roberto (òemees) ei lasknud yhtegi head fotovòimalust kàest ning kui meist mòòdus sinise Vespaga mees, kupatas Robi mehe viisakalt motika seljast ;)

Selline oli siis meie tagasihoidlik pidu Itaalias (mis vòrreldes pàris pulmadega oli tòepoolest tagasihoidlik, sest tegemist oli siiski ainult afterpartyga ilma tseremoonia ja muu selliseta). Veel samal òhtul startisime oma sòprade pulma (150 km Leccest pòhja, linna nimega Ruvo di Puglia) mis oli tòeline sòòmisorgia...aga sellest ehk mòni teine kord).

Tasapisi hakkab kogunema pulmapilte. Kuu lòpus peaksime saama ka ametiliku fotograafi pildid ning siis riputame valiku parematest paladest kusagile yles ja anname teile teada, kust saab pilte alla laadida. Praegu aga veel natuke kannatust ;)

Eelmisel laupàeval kàisime veel peo otsi kokku tòmbamas ja muidu asju ajamas. Aiandisse oli tarvis postamendid tagasi viia, Fiat 500 mehele tànutàheks pudel pulmaveini jne. Pea igapool, kus peatusime, pakuti hea itaalia kombe kohaselt tassike espressot. Meenus stseen filmist "Benvenuti al Sud" (ehk "Teretulemast lòunasse" - soovitan soojalt vaadata. Film rààgib sellest, kuidas yks pòhjaitaallane Lòuna-Itaaliasse tòòle suunatakse). Kolmandat tassi ma enam vastu ei vòtnud, vaid palusin selle asemel klaasi vett...Muidu oleksin olnud nagu tàispòòretel tòòtav Duraceli jànes...:)

Paar sòna ka teie soovitustest ja soovidest vàrsketele abikaasadele. Vaieldamatult levinuim soovitus mulle (kuidas Danielet ònnelikuna hoida) on: Syya, syya, syya ja veelkord syya. Head ja paremat ja muidugi itaalia kòòki eelkòige. Sellega ei tohiks olla probleeme :)

Danielele soovitati enamasti tolereerida minu kàsitòò-hullust ja lòngakuhilaid ning anda mulle palju ruumi ;) Yes, tàpselt nii, Olen igati nòus.

Kysimusele aga, kus kujutate meid ette 25 aasta pàrast oli ylekaalus: Lòuna-Itaalias oliive kasvatamas ja B & Bd pidamas. Asjal on jumet ;) Vaatame, mis teha annab ;)

Homme aga sòidame nàdalaks Itaaliasse, et seal Daniele sugulastega (kes Luxi tulla ei saanud) veel yks suurem sòòming maha pidada ning ka minu ristivanemate pulmas kàia. Ma ei julge mòelda, mitu kilo ma tuleva nàdalaga juurde vòtan...Ja juurde ma vòtan, see on kindel. Sest Itaalias ei saa sòògiga piiri pidada, sest kòik on lihtsalt nii hea...Eriti sidrunijààtis...

Ilmateade on hetkel natuke nukker, aga loodan siiski, et saan varbad vette pista!

Daniele vanematel on ka nyyd arvuti, aga ma ei tea, kuidas netiga lood on. Ehk saan sealt ka blogida ja anda teada, kuidas la Famigliaga làheb;) 

Ilusat varasuve!

Kleit...

...ja minu kleidi autor on Kristiina Viirpalu! ;) Unustasin teda meistreid tànades mainida. Haapsalu salli ainetel kootud kleit on yks mugavamaid riideesemeid, mida ma eales kandnud olen. Ning vaieldamatult on see on ka kòige ilusam ja erilisem ese minu garderoobis...

Surfame ikka veel emotsiooni laineharjal ning kàime ringi, suu kòrvuni. Usun, et see tunne jààb hinge aastateks ning vòib-olla isegi kogu eluks. Selliselt pàevast saab sellise positiivse laengu, mille taustal mured tunduvad tyhised. Kui oled veetnud nii imelise pàeva armsate inimestega ning nàinud, kui palju su elus on armastust, hoolivust ja soojust, siis saad aru, milles seisneb tòeline rikkus.

Seega on minu sònum veel vallalistele sòpradele: PIDAGE PULMI! See on seda vaeva ja korraldamist vààrt! Lux on ka kudiagi kodusem, nyyd, kus nii paljud sòbrad ja sugulased siin meiega pidutsenud on.

Kisub poeetiliseks...:)

Tahaksin esile tòsta ning tànada paari meisrit, kelle kàtetòòd teil oli au imetleda:

Imeilusad lilleseaded ning pruudikimbu valmistas Mariliis. Nii et kui teil on tarvis lilleseadeid, siis pòòrduge tema poole. Ta pesitseb Eestis ning asutas àsja oma firma, mis lilleteenust pakub. Kontakti saate minult ;)

Imemaitsvad tryhvlid meisterdas Merle. Tema pesitseb Luxis, nii et Luxi rahvas - nyyd teate, kellelt suussulavaid maiusi saab. Merle, loodan, et sa ei pahanda, et ma sulle reklaami teen! Lihtsalt arvan, et sellist oskust ei tohiks vaka all hoida!

Armsate kutsete ning infovoldikute kaante autor on Triin, kunstnikunimega Trints. Kui teil on tarvis kutseid/kaarte/kalendreid vòi millegi muu kujundust, pòòrduge Trintsi poole. Kontakti saate jàllegi minult ;)

Ning suur-suur aitàh ka minu pulmavanale Siirile :) Temata ei oleks peol kindlasti sellist hoogu sees olnud. Siiril kyll veel oma firmat ei ole, aga julgustaksin teda siinkohal sellele mòtlema!!! :)

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Nyyd on veidike tyhi tunne - nagu peale laulupidu. Mònus sagin on mòòdas. Kuid ònneks (!) on meil kohe ees uus projekt - màrksòna "kinnisvara", aga sellest juba mònes teises postituses.

Sel nàdalavahetusel hakkame pilte sorteerima ning loodame, et varsti saame ka teile mòned neist teele panna.

Veelkord suur suur tànu, et te olemas olete, nii siin làhedal Luxis kui ka seal kaugel Eestis ja Itaalias ja Norras ja Brysselis!

Hàrra ja proua Ruggeri

Uskuge vòi mitte, aga alles nyyd on meil aega rahulikult mòtteid mòlgutada ja mulgeid seedida. Tàna hommikul lahkusid viimased kylalised...Pikemalt blogin nàdalavahetusel (sest homme-ylehomme ootab mind ees tòsine tòò), aga praegu:

Tahaksime òelda, et meil oli uskumatult lahe pulmapàev ja seda suuresti tànu teile - meie sòpradele ja peredele. Suur-suur tànu teile, et vòtsite ette selle pika reisi! Oli kirjeldamatult hea nàha, kui palju meil on sòpru ja toetajaid, kes meiega seda hetke jagada soovisid. Oleme vàga rikkad.

Loodan, et loete ka edaspidi meie tegemistest, sest see blogi jàtkub ka pàrast pulmasaeina vaibumist ;)
Uute seiklusteni!

Tagasihoidlik meik

Ma ei ole end kunagi vàga meikinud - minu kosmeetikakoti sisu koosneb ripsmedushist ja puudrist. Kuid otsustasin siiski pulmade puhul endale ilusa meigi teha lasta. Seda enam, et minu yks armas sòbrants kinkis mulle meigisessiooni. Selle tarvis kàisin yleeile meigiproovis. Seletasin brasiillannast meikarile, et ma tahan midagi vàga diskreetset ja tagasihoidlikku. Eleonora (meikar) noogutas mòistvalt ning asus tòòle. Natuke siia ja veidike sinna...minu pikki ripsmeid tuli kindlasti ròhutada ning huulejoont kohendada. Salongi valguses tundus kòik tàitsa àge ja dramaatiline. Kuid kui koju jòudsin ja end oma vannitoa peeglist vaatasin, ei olnud see yldse mina. Ja tagasihoidlikust ja diskreetsest meigist oli asi kaugel. Daniele ytles algul viisakalt, et vau, tàitsa teistmoodi, aga natuke vòiks kòike vàhem olla. Veidi hiljem aga kogus julgust ja tunnistas, et oli suisa jube. :) Nii ma siis làksingi tàna salongi tagasi ning seletasin, et ma siiski ei taha seda meiki ja piirdun nagu alati oma ripsmedushi ja puudriga. Tahaks ikkagi tunda end vabalt, aga mitte nagu mingi paksu vàrvikihi alla mattunud kloun. Pulmad vòi mitte, igayks jààgu ikka selliseks nagu ta loodud on :) Ma leidsin, et see vàrvikiht ei muuda mind ilusamaks, vaid hoopis vastupidi. Nii et ma loodan, et te vàga ei pahanda, et pruut ei olegi vàga vuntsitud. See-eest on hoopis tavaline Mari.

Kohtumiseni juba kirikus! (sest arvatavasti homme enam blogida ei jòua. Kyll aga jàtkan blogimist ka pàrast pulmi ;))

Pidu juba tàies hoos ;)

Jòudsin lòpuks rahulikult maha istuda. Kòik on vaikne. Kell on peagi 00:00. Viimased pàevad on olnud uskumatult kiired. Tegime kyll enamus asju varakult àra, et saaks mòned pàevad enne pidu rahulikumalt vòtta...yeah right...
E-T kàisin veel tòòl. Esmaspàeval jòudsid kohale Daniele vanemad. Teisipàeval minu tàditytar oma kaaslasega ning òhtul ka minu vanemad. Eile (kolmapàeval) koostasime veel meie pulma infovoldikut, mis làks veidi enne paljundustòòkoja sulgemist paljundusse. Vòttis aega, mis vòttis, aga valmis me ta saime:) òhtul istusime kogu perega lauda, et Tiidu valmistatud maitsvat òhtusòòki mugida. Just sellisest suurest perest ymber laua olengi unistanud :) Meenus, kuidas vanaema juures ymber suure kòògilaua istutud sai...

Tàna aga meisterdas minu tàditytar Siiri valmis imeilusad lauakaardid, millel nimed peal. Eks te ise nàete. Kokku said kòidetud ka kòik infovoldikud. Ja et vahepeal asi vàga rutiinseks ei kipuks, libistasime head itaalia òlut ;)
Tòime tàna aiandist ka àra lilled, millest homme Mariliisi (minu nimekaimu) kàe all seaded valmivad. Meie kelder on nyyd lilli tàis. Aiandis pidime kaks korda kàima, sest osa lilli saabusid hiljem. Nii see aeg làheb - iga pisiasi ròòvib hulga vààrtuslikke minuteid.
Homme ootab jàlle ees suur sagimine - veinid ja lilled tuleb peopaika toimetada ning kindlasti leidub veel tuhat pisiasja, mis praegu ei meenugi.
Ilm on siiani olnud uskumatult vastik - kylm ja vihmane. Aga kòik ilmajaamad ennustavad just laupàevaks erakordselt ilusat ja sooja ilma. Saame nàha...

Viimased detailid...

...ajavad juhtme krussi. Nàiteks lauakaunistused. Meil oli kavas kaunistada lauad pisikeste oliivipuudega, sest oliivipuu on Daniele kodukoha ning ka tugevuse ja kestvuse symbol. Paraku selgus aga eile, et oliivipuud, mille aiandi kaudu tellisime, on lauakaunistusteks liiga nirud. Niisiis tuleb meil kiiresti midagi muud vàlja mòelda. Kuna mina olen homme tòòl, saadan Daniele aiandisse làbirààkimistele.

Daniele on juba mitu kuud usinalt muusikat ette valmistanud. Meie peol ei ole bàndi ega elavat muusikat (vàljaarvatud minu soomlasest sòbranna etteaste), vaid arvuti tàis meeleolukaid lugusid. Usaldasin  muusika valiku Danielele, aga tàna hommikul selgus, et peaks ikka vist koos ka yle vaatama, mida D aruvtisse sisestanud on. Nimelt oli meeleolukate lugude sekka sattunud ka yks Elvis Presley jòululaul (Blue Christmas)...  :) D ei olnud sònadest vàga aru saanud ning arvas, et see on igati tore lugu kevadisel pulmapeol. Sellel lool sain veel sabast kinni, aga kui mòni selline lugu veel playlistis peaks olema, siis vabandage :)

Kòige selle taustal oli ka yks ààrmiselt meeldiv ylesanne. Nimelt valmistab meie sòber Merle (kes on imeline kokk ja kondiiter) peole hulga hòrke tryhvleid, mille kylalistele tànutàheks peo lòpul pòske pistame. Merle oli valmistanud meile maitsmiseks kaheksat sorti tryhvleid, et me neist paar-kolm kòige maistvamat sorti vàlja valiksime. Vàga raske oli valida, ent otsus sai langetatud. Tulemust nàete peol ;)

Veel yks ristimine

Sai mòòduda vaevalt kaks nàdalat minu ristimisest, kui juba saime ise ristivanemateks - pisikesele Sarale. Sara on meie sòprade Claudio (itaallane) ja Beatriz'i (hispaanlanna) tytar. Oleme vanemate valikust liigutatud ning pyyame tàita ristivanemate kohustusi nii hàsti, kui oskame.

Meil Saraga on nii mòndagi yhist - meil on yhte vàrvi silmad ja yhesugune maitse ròivaste suhtes, nagu on nàha ka juuresolevalt pildilt ;)

Katoliiklik laulatus ja abielu

Siin teile veidi taustateavet katoliikliku abielu sakramendi kohta, et paremini mõista, mis laulatusel toimub. Teave pärineb Eesti katoliku kiriku kodulehelt www.katoliku.ee


MIS ON ABIELUSAKRAMENT?
Abielumehe ja -naise liit on nagu Kristuse ja tema kiriku liit. Püha Paulus nimetab seda suureks saladuseks (kreeka k. mysterion, mille püha Augustinus tõlkis ladina keelde kui "sakrament"). Kristlik abielu on väline märk Kristuse armastusest. Abielu on leping, täielik eluaegne truudus, mis peegeldab Kristuse armastust oma kiriku vastu.
 Abielusakramendis tõotavad ristitud mees ja ristitud naine teineteisele ja ainult teineteisele armastust kestvas suhtes. Seda liitu märgistab armastus, austus, hoolitsus ja valmisolek jagada vastutust perekonna järelkasvu eest, kui Jumal õnnistab abielusuhet lastega.
     Kristlik abielu on erakordne märk Jumala toimimisest igapäevaste asjade kaudu. Kristus on tõstnud abielu sakramendi väärikusse. Lihtsamalt öeldes, õige abielu ei ole lihtsalt kahe isiku vaheline juriidiline leping, vaid püha ühendus, mis ühendab kolme isikut. Abielupaariga ühineb nende eluteel Kristus, kes tõotab nende liitu õnnistada ja alal hoida ning sellest rõõmu tunda.
    
KUIDAS PÜHITSETAKSE ABIELUSAKRAMENTI?
     Ladina riituses on sakramendi jagajateks abikaasad. Nad annavad teineteisele sakramendi, väljendades nõusolekut abieluks. Kristliku abielu sakramenti pühitsetakse tavaliselt armulauatalituse käigus. Laulatudes missal, pühitseb abielupaar abikaasadevahelist armastust kui selle ohvrimeelse armastuse peegeldust, millega Issand armastab neid ja kogu kirikut.
     Laulatuse liturgia algab sisenemise protsessiooniga, järgneb tervitus, palved, lugemised ja jutlus. Seejärel küsitleb vaimulik abielupaari: kas nad on vabad abielluma, kas nad tahavad olla truud, kas nad tahavad lapsi saada ja kasvatada. Siis vahetab pruutpaar tõotusi preestri, tunnistajate ja koguduse ees. Peigmees ja pruut ühendavad käed ning väljendavad mõlemad sõnadega oma nõusolekut. Nad tõotavad olla truud headel ja halbadel aegadel, haiguses ja tervises ning armastada ja austada teineteist kuni surmani.
     Kiriku ametliku tunnistajana õnnistab preester sõrmuseid ning palub pruutpaaril vahetada need kui ustavuse ja lõppematu armastuse sümbolid. Armulaualiturgia jätkub nagu tavaliselt; pärast Meie Isa palvet õnnistatakse abielupaari.

Nädal jäänud...ilmast ja muust

Pidustusteni on jäänud loetud päevad... Esmaspäeval saabuvad Daniele vanemad, teisipäeval minu omad. Ja siis hakkab riburada pidi saabuma sõpru ja sugulasi. Tõeline Mutioni pidu :)

Ilmataat on siiani olnud uskumatult tõre ja aprill on sel aastal enneolematult külm ja tuuline olnud. Tulbid ja nartsissid, mis juba 3 nädalat tagasi õitsema hakkasid, on ikka veel värsked, sest selles jaheduses pole nad ära närtsinud. Mõned puud on hiirekõrvul, mõned veel päris raagus. Aga toomingad ja isegi kastanid ajavad õisi lahti. Mitte midagi ei saa aru...Ilm on vahelduva pilvisusega ja tuuline, kohati sajab hoovihma. Täna oli sooja 11 kraadi. Aga järgmise nädala lõpuks lubatakse 20 kraadi...Hoiame pöialt!
Soovitan siiski kaasa võtta vihmavari ja hea tuule- ja vihmakindel jope (lootuses, et neid väga vaja ei lähe).

Viimastest ettevalmistustest niipalju, et sain täna viimaks missa tõlkimisega ühele poole. Teksti ei ole iseenesest palju, aga kuna kõikidele tekstidele ei ole eestikeelseid vasteid, siis tuli mul osa ise tõlkida ning see osutus täitsa kõvaks pähkliks. Loodan, et sellest on teile siiski kasu ja saate veidikenegi aimu, mis altari ees toimub.
Kui kirikusse sisenete, antakse teile pisike voldik, kus sees eestikeelne missatekst ning veel üht-teist vajalikku edaspidiseks ;) Ärge siis seda unustage ning hoidke voldik peo lõpuni alles.

Kui kellelgi on programmilisi etteasteid-soove, siis palun andke nendest enne pidu teada, kui võimalik. Siis saame nad enam-vähem programmi sobitada. Kuigi ma veidi kardan, et itaallaste kaootilisust arvestades ei saa väga programmist kinni pidada. Aga mingi kondikava ikka peab olema, et natukenegi asjale vormi anda ;)

Neile, kes Eestist saabuvad: mul on enam-vähem ülevaade, kus keegi peatub ja mis ajal saabub. Ma ei julge lubada, et teile kõigile vastu jõuame tulla. Aga oleks siiski lahe enne pidu trehvata. Nii et kui kohale olete jõudnud, siis andke endast märku - ehk õnnestub kohtuda. Mul on ju ka vaja koguda kokku kõik Saaremaa pudelid ja need aegsasti külma panna ;)
Ja pärast pidu, hoolimata pohmelli astmest, võiks teha ikka ka afteka. Aga seda vaatame jooksvalt.
Head pakkimist!

Mu sòbra jaoks on valla...

...mu uksed ja mu hing, mu silmad, mu kòrvad ja mu perekonnaring. Kui tahad, tule alati, ma ootan uksed avali, vòi lenda-lenda kasvòi làbi telekanali!
(Tsiteerides klassikuid)

Olete kòik teretulnud meie poolt làbi astuma, mil iganes soovite. Meie aadress on:
4, rue Leon Thyes.

Meie juurde saab bussiga number 7 ja maha tuleb tulla peatuses Leon Thyes. Nr 7 bussi peale saab kesklinnast busside keskjaamast nimega Hamilius. Kui raskeks làheb, helistage -toetame ;) Minu Luxi number (koos vajaliku suunakoodiga) on 00352 621 598 772.

Alati teie,

Kòige raskem ja kòige lòbusam ylesanne

Nagu ka filmidest teada, on pulmade korraldamise juures kòige raskem ylesanne laudkondade paika panemine. Vòtsime selle suure tòò ette laupàeval. Kààrisime kàised yles, lòime laua puhtaks, lòikasime paberist pisikesed lipikud ja kirjutasime nimed peale. Peamurdmist oli yksjagu, sest arvestada tuli muuhulgas ka kòikide keeltega ja inimeste keelteoskusega. Pàrast pòhjalikku kaalumist said lauad lòpuks paika.

 Meil oli lòbus ja loodame, et ka teil tuleb lòbus pàev ja òhtu ;) Loodame ka siiralt, et rahvaste segunemine toimub ka vàljaspool laudkondi ning kutsume kòiki yles vabalt suhtlema :) Euroopa on ju multi-kulti ja meie pulm selle yks parimaid ilminguid ;)

Tahaks veel paluda, et pistaksite ridikyli /pòuetaskusse pliiatsi vòi pastaka, sest paaris kohas palume teil mòne sòna kirjutada. Et te siis teaksite;)

Pruudi esmaabikott

Tàna tegi mu soomlasest sòbranna-kolleeg Marie mulle kingituse - pruudi esmaabikoti, milles on nàrveerivale pruudile absoluutselt hàdavajalikud tarbed: veidike magusat, rahustav taimetee, luksusliku lòhnaga seep, kehakreem, SOS nàokreem stressis nàonahale ning mis peamine - tabletid àgeda maovalu leevendamiseks (tegemist on ysna tugeva ravimiga, kuid àrge muretsege - mul ei ole kavas seda tarvitada :))
Igatahes oli see temast vàga armas ning olen kindel, et mul làheb neid asju vaja (maovalurohi vàljaarvatud).
Kui meile kylla juhtute, saate ka ehk selle àgeda seebiga kàsi pesta ;)

Ja Mariega saate kindlasti ka làhemalt tuttavaks - ta nimelt laulab peol paar laulu ning lubas ka tantsupòrandal mòllu teha. Teda pole vòimalik mitte màrgata. Ta on kòige ebasoomlaslikum soomlane, keda ma tean ;)

Ristitud

See on nyyd siis tehtud :) Kòik oli tegelikult tore ja liigutav. Ainult et hirmus pikk. Ristimistseremoonia oli alles pàrast pidulikku lihavòtteteenistust, kus lauldi ette terve eepos...nagu kord ja kohus.
Minule aga tilgutati pàhe pyha vett, pandi selga valge ryy, anti kàtte kyynal ning kutsuti osa saama ka armulauast. Preester oli kòigist kòige ròòmsam ning tegi pàrast missat minuga ka paar kiiremat tantsusammu - nii suur oli tema ròòm ylestòusmispyhadest ja minu ristimisest :)
Meie aga- mina, Daniele, minu ristivanemad Salvatore ja Annalisa ning veel paar sòpra làksime làhedal asuvasse heasse itaalia restorani ning sòime kòhud korralikult punni  - olime selle igati àra teeninud, pàrast pikka paastu ;) ja ristimist.

Sellel pildid oleme minu ristivanematega.

Siin mòned pildid tseremooniast.

:)

Turismiinfo

Nagu lubatud, panen kirja mõned näpunäited-soovitused Luxis seiklemiseks.

Kõigepealt lingid infoga, kuidas leida kirik ning peopaik.

1) Püha Miikaeli kirik (Siinse nimega Eglise Saint-Michel). Asub vanalinnas, ülemisel korrusel tänaval nimega Rue Sigefroi.

http://www.lcto.lu/en/attde/175416/St-Michael%27s-Curch/

2) Pulmapidu:
Neumünsteri kultuurikeskus (Siinse nimega Centre Culturel de Rencontre Abbaye de Neumünster). Asub vanalinnas, alumisel korrusel, kohas nimega Grund.

http://www.lcto.lu/en/attde/175344/Centre-Culturel-de-Rencontre-Abbaye-de-Neum%C3%BCnster/


Muu info:

Keel:
Luxis saab kenasti hakkama saksa, prantsuse ja letseburgi keelega (kahtlustan, et seda viimast väga paljud just ei valda:)). Inglise keelega on natuke kehvemini. Aga hakkama saab kindlasti.


Ilm:
Luxi kliima on Eesti omast umbes 1,5 kuud ees. Nii et aprilli lõpp on umbes nagu Eestis juuni algus. Võib olla väga soe, aga võib ka olla jahe ja vihmane. Hoidke ilmateatel silm peal:
www.meteo.lu (sealt klikata lingil : meteo des 5 prochains jours - järgneva 5 päeva ilmateade) 


Transport 
Kes saabub otse Luxi lennujaama, see saab kesklinna bussiga nr 16, mis väljub otse lennujaama hoone eest. Kesklinna sõidab umbes 10 minutit) 
Kes saabub bussiga Frankfurt Hahnist, neil soovitan osta edasi-tagasi pilet lehelt:
www.flibco.com
Saab ka otse bussist, aga siis on pisike oht, et vabu kohti pole.

Luxis liiklemiseks: bussipileteid saab bussist (pilet kehtib 1,5 tundi). Kes jääb kauemaks, sel tasub hankida 10 korra pilet (küsida turismiinfopunktist, kust saab...).
Muidu on aga Luxi kesklinna piisavalt väike, et ka jalgsi kenasti hakkama saada.

Vaatamisväärsused
Vajaliku info vaatamisväärsuste kohta saate lehelt www.lcto.lu (ka inglise keeles)
Ning Luxi linnas soovitan minna Turismiinfopunkti, mis asub vanalinnas platsil nimega Place Guillaume.
Sealt saab linnakaarte ja muud kasulikku.
Soovitan kindlasti vanu kalju sees asuvaid kaitsekäike - casemates.

Söögikohad/kohvikud
Restoranide kohta saab palju infi lehelt www.lcto.lu

Mõned soovitused:
Proovida kindlasti kohvikut otse Suurhertsogi palee vastas. See on üks väheseid kohti, mis ka pühapäeval avatud on.
Üsna odavalt ja kiiresti saab süüa kohas nimega EXKI. Asub vanalinnas, otse Grand Rue peal (peamine ostlemistänav). Teine Exki asub raudteejaama juures, aadress: 11, rue du Fort Bourbon.
Mõnus hubane koht on ka paik nimega Konrad (vanalinnas aadress 7, rue du Nord)
Mõnus pisike kohvik nimega Cafe Knopes (vanalinnas, Alima poe hoovis, aadress: avenue de la porte neuve).

Toidu- ja muu vajaliku ostmiseks:
Raudteejaama kõrval asuv Delhaize.
Kesklinnas pisike Alima (avenue de la porte neuve)
Suur kaubanduskeskus nimega Auchan (asub eurokvartalis - Kirchberg. Sinna saab bussidega 1, 16, 120, 125, 194.

Meelelahutus
Kel pulmadest väheks jääb, see võib minna kinno (kuigi jah, ingliskeelseid subtiitreid oodata ei maksa)
kinod: Utopolis (Kirchberg), Utopia (kesklinna lähededal, tänaval Avenue de la Faiencerie) ning pisike vanu filme näitav kino vanalinnas Cinematheque.
Võib ka minna pubisse:) Üks kohalike noorte lemmikpaik on vanalinnas Suurhertsogi palee kõrval asuv Urban (selle tunneb ära pubi ees õues tsillivate noorte järgi). Samas lähedal on teine tore koht nimega Tube.
Ja all vanalinnas (Grundis) on samuti mitu pubi.

Nii...sai vist kõige olulisem kirja. Kui küsimusi on, siis kirjutage julgesti. Ja helistada võib ka:
Minu kohalik number on (koos koodiga) 00352 621 598 772.

:)
Mari

Elusana tagasi

Poissmeeste- ja tydrukuteòhtud on nyyd edukalt peetud ning oleme elusate ja tervetena Luxis tagasi :)
Maastricht tervitas meid kylma ilmaga, aga sellest polnud hullu midagi - seltskond oli hea ja tuju kòrgel.

Ylevale meeleolule vaatamata jài meie pidu syndsuse piiridesse ning piirdus vàikese yhise dresscode'i ning dringi ja tantsuga. Seltskonna teine pruut - Annalisa - on pildil valges pluusis. Yks meeldejààvamaid elamusi sellel reisil oli seenepood - kust me kyll lòpuks midagi ei ostnud ;)

Samal ajal Madridis:
Pàike pòletas ning lòunamaa òòs oli nii mòndagi. Poisid kàisid tipptasemel flamenco etendust vaatamas, sangriat joomas ning tanstimas. Minu suureks yllatuseks olid poisid vàga kultuursed ja siivsad. Jah, eks vanust ole juba ka :) Kuigi, see vist alati ei loe...

Pulmareisist

Otsustasime yks kord elus teha tòelise rannapuhkuse ning valisime pulmareisi sihtkohaks Mauriitsiuse saare...uuu...

Algselt oli plaanis minna Maldiividele (enne, kui need saared jààdavalt merre vajuvad), aga kuna seal toimus hiljuti riigipòòre, siis otsustasime, et parem on valida mòni teine sihtkoht. Ja niisiis pòòrasimegi pilgu Mauriitsiuse poole.

Sellega on seotud ka vastus kysimusele, mida me pulmakingiks soovime. Nagu juba varem pògusalt mainitud, vòib soovi korral toetada meie reisi.

Neile, kes prantsuse keelt mòistavad:

www.gyga-mariages.fr

Sealt valida "Espace mariès" ning siis "participer sur une liste" ning seal parempoolne kast, kuhu tuleb sisestada kood: 200004837. Ja sealt edasi on kòik juba lihtne ;)

Lubame, et postitame reisimuljed ja -pildid ka pàrast siiasamasse blogisse.

:)

àrge usaldage sitsiillasi...

Yhes oma postituses kirjutasin, et meie pulmatordi teeb osav sitsiillasest kokapoiss. Plaan oli tore ja kokapoiss lubas valmistada imemaitsva tordi. Aga...
Kàisime paar pàeva tagasi tema isa restoranis (mis endiselt on vaieldamatult yks meie lemmikrestorane Luxis) kolme erinevat (pisikest) nàidistorti maitsmas, mis Alain spetsiaalselt meie jaoks oli valmistanud (Ta tutvustab end Alainina, aga meie arvates on see tal ainult show-nimi, sest ykski endast lugupidav sitsiilia lapsevanem ei paneks oma lapsele nimeks prantusepàraselt Alain). Olgu nimega, kuidas on, aga Alain teeb vòrratuid torte! Meie ees laual seisis kolm pisikest vahukoorega kaunistatud tordikest ning kòrvallaudades istuvad inimesed ajasid silmad suureks (mispeale lahke Alain veidi aja pàrast ka yhele keskealisele paarile yhte meie tortidest maitsta andis).
Yks tort oli sidrunikreemi ning mandlitega, teine kirsi-maasikakreemiga ning kolmas eksootiliste puuviljadega. Kòik olid head, aga meie valik langes viimasele. Alain kysis minult, milline on mu kleit ning mis vàrvi on pruudikimp, sest kòik keerleb ju ometi ymber pruudi ning pruut on kogu kujunduse aluseks. Tort peab tingimata minema kokku pruudikimbu vàrvide ning meeleoluga. Ta lubas isegi kaunistuseks panna tordile samu lilli, mis mu kimbuski. Mnjah, vàga pòhjalik. Tundsin end ikka tàieliku vòhikuna. Kuidas sa siis selliseid asju ei tea?! Itaallastele on see pulmavàrk ikka tòepoolest yks stiilipidu.
Nyyd jài yle vaid logistika paika panna - kuidas tort syndmuskohale toimetada. Ja siit kogu probleem alguse saigi.
 Alain selgitas, et ta tuleb ja paneb tordi kohapeal kokku ning et tal on vaja suurt kylmikut, kuhu valmis tort serveerimiseni panna. Sest kuna tema teeb ehtsaid sitsiilia torte, kus ei kasutata mitte kuiva martsipani, vaid vàrsket vahukoort, siis peab tordi tingimata kylma pistma, muidu ei jàà temast serveerimiseks midagi jàrgi. Probleem on aga selles, et kohapeal ei ole nii suurt kylmikut. Mòtlesime siis, et mis variandid on. Ja poisid làksid vaidlema. Daniele kysis: mis mòòtu kappi sul vaja on? Ja Alain omakorda kysis: millist torti sa tahad? Ma ei tea miks, aga selle vàljaselgitamine vòttis tubli tunni. Meenus mòni aeg tagasi netis levinud stseen yhest eesti rullnokkade peost, kus tyybid esinesid dialoogiga: -Millest sa aru ei saa? - Mis sul viga on? http://www.youtube.com/watch?v=d4mdDDSyCLQ

Pyydsin vahepeal sòna sekka òelda, sest uni hakkas peale tulema, aga lòuna-itaallased vaidlesid edasi, yhte pisikest pòhjamaalast kuulda vòtmata. Tunnise vaidluse tulemuseks oli pisike paberitykk, millele Alain joonistas kylmkapi ning selle mòòdud. Vàgisi kiskus naer peale. Selgitasin pàrast kodus Danielele, et minu  poolest vòib see traditsiooniline mitmekorruseline yllitis ka olemata olla - peaasi, et oleks midagi head suhu pista. Mòtlesin oma tàdipoja kaasale Liiliale ning tema imelistele tortidele...
Tuleb vàlja, et tort on meie pulmade kòige suurem probleem! Oligi juba kogu asi liiga sujuvalt edenenud.
Kui koju jòudsime ning minu lòunamaalane veidi rahunes, jàreldasime, et et sitsiilia tordiprojekt vòib osutuda liiga keeruliseks. Nii et ma ei teagi tegelikult hetkel, kes ja kuidas meie tordi valmistab. Alain oleks olnud muidu tore ning kindlasti paljudele tydrukutele tòeline silmaròòm...aga eks me nàe.

Tort tundub yldse olevat siinmail vàga tàhtis element, sest meie toitlustaja tahtis tordile sàrakyynlad (need suured!) peale panna ja tulevàrgi korraldada, mispeale meie Daniga kui yhest suust karjatasime: Ei! Toitlustusmees Jessy oli seepeale tòsiselt hàmmeldunud: Mis te ei tahagi oma tordile tulevàrki???

Minu sòprade seas on imelisi tordimeistreid ning yks sòbranna soovitas kogu selle tordi-tralli peale kypsisetorti teha. Làksin ideest pòlema! Kuid kui hakkasime arvestama, kui palju kypsiseid vaja oleks ning jòudsime arvuni 600, siis mòltesin kiiresti ymber ning mòistsin, et kodukoogid ei tule suure rahvaarvu tòttu kòne alla.
Nii et òhus on pinget - kes teeb meile tordi ning kas tordile pannakse tulevàrk vòi hyppab sealt hoopis yllatuskylaline vàlja? See on hetkel veel lahtine ;)

Puhkus!

Pole hulk aega jòudnud kirjutada. Aga muretsemiseks pole pòhjust - me ei ole kusagile kadunud ja pulmad toimuvad endiselt! Tòòl on lihtsalt viimased paar nàdalat nii kiire olnud, et òhtul koju jòudes ei taha arvuti poole vaadatagi. Aga tàna algas meil pikk lihavòttepuhkus, nii et saan kòik veel kirjutamata memuaarid siia kirja panna.

Algaval nàdalavahetusel toimub Euroopas kaks meeleolukat yritust - yks neist Madridis ja teine Maastrichtis :)
Nimelt sòitis Daniele 11 sòbraga Madridi oma poissmehepòlvega jumalaga jàtma. Kambas on ka teine peatselt abielluv noormees - meie sòber ja minu tulevane ristiisa Salvatore. Nii et kahe mehe poissmeeste pidu tòotab tulla raju. Daniele lubas siiski jààda syndsuse piiridesse ning elusana naasta.
Ega mindki siis rahule jàeta. Sòidame 5 tydrukuga Maastrichti. Vàljasòidu korraldajateks on Annalisa sòbrannad (Annalisa on minu tulevane ristiema ning tolle Madridis pidutseva Salvatore pruut). Ja kuna juhuslikult ka mina varsti abiellun, on see vàljasòit natuke ka mulle pyhendatud. Start on homme hommikul kell 8...Raporteerin siis esmaspàeval. Tàna òhtu on aga minu enda pàralt ning joon mònusalt teed, kirjutan ning kogun inspiratsiooni:

Tàna kukkus kell ja pidime oma toitlustajale yltema enam-vàhem tàpselt, kui palju meid peol kokku on. Lugesime kòik kenasti yle ja hakkasime juba meili kirjutama, kui mul àkitselt meenus, et olime jàtnud kaks ysna olulist inimest nimekirja lisamata ja yle lugemata - meie ise! Natuke kahju oleks olnud sellelt peolt siiski puududa :) Kui palju meid aga kokku tuleb, jààgu teile yllatuseks ;)

Vahepeal tabas mind origami-pisik ning ma òppisin paberist karbikesi voltima. Ah et miks? Miks mitte?! Mòtlesin, et ehk saan neid pulmas kuidagi kasutada. Sellised nad ongi:

Eks ma vaata, kus ma neid kasutan;)

Arengutest

Tööl on olnud viimasel ajal nii kiire, et pole jõudnud  blogida. Täna on reede ja seega väike hingetõmbe aeg. Nii et kriban paar rida viimastest arengutest.

Muusikavarustusega on korras. Rendime selle ühest muusikapoest. Daniele lähebki homme seda katsetama. Uhh. See mure on niisiis murtud. Mingit orkestrit ega bändi ei tule, vaid abiks on sõber sülearvuti, kuhu oleme juba palju head muusikat laadinud. Üks mu kolleeg lubas ka laulda, nii et natuke elavat muusikat saab ka kuulata. Ja kui kellelgi veel on soovi esineda - kasvõi kammipilli mängida :) - siis laske aga käia!

Nädal tagasi jõudsid Itaaliast kohale ka veinid. Korkisime juba ühe punase lahti ja tegime päkad silma :P Kange kraam - 14 vol ja hea tummine. Veinisõpradele peaks see küll meelt mööda olema. Valget ei ole veel maitsnud.
Siinkohal ka väike palve ja üleskutse: Oleks kena, kui saaksite kaasa tuua Saarema valget. Siis saaksime igale lauale panna ühe pudeli. Muidu on peol liiga Itaalia tuurid peal, peab ikka tasakaalustama. Kokku oleks vaja 12 pudelit...Aga kui niipalju kokku ei saa, siis pole hullu. Peaasi, et mõnedki pudelid on. Eks me hiljem koordinerime.

Nii, minul olid siiani puudu veel kingad, aga nüüd on seegi mure murtud. Nipet-näpet veel ja olengi valmis.

Järgmisel nädalal läheme pulmatorti maitsma :P Selle teeb üks noor sitsiillasest kokapoiss. Tema isa restoran on üks meie lemmikuid Luxis. Peab tunnistama, et see pulmadeks valmsitumine on päris lõbus ja maitsev ;)

Niipalju siis viimastest arengutest. Kriban homme jälle - natuke praktilist turismi-infot.

Õhtusöök preestriga

Läksime esmaspäeva õhtul korraks meie preestri poolt läbi, et veel viimased vajalikud paberid täita. Olime juba peaaegu end teele asutamas, kui Daniele kogemata jutu sees mainis, et ta pole veel õhtust söönud (kell oli 20.30). Seepeale kargas preester püsti, tormas kööki, kolistas seal natuke ning tuli siis meie juurde tagasi, öeldes: "Sõbrad, tulge! Mul on toidukraami küll! Ega siis tühja kõhuga saa asju ajada!"
Püüdsime küll viisakalt kutsest keelduda, kuid preester jäi endale kindlaks. Ja kuidas sa ikka preestriga vaidled, kui  ta tahab peale sinu hinge ka su kõhu eest hoolt kanda.
Istusime lauda ja preester (olgu siinkohal öeldud ka tema nimi - Jean (kutume teda hellitavalt ka don Giovanniks)) pistis supipoti mikrolaineahju ning kraamis esile juustu, vorsti, hapukurgid, leiva, või ja veini (otseloomulikult!) Toimetamise ja söömise kõrvale filosofeerisime võrdleva keeleteaduse, teoloogia, esteetika ja psühholoogia teemadel...selline väike kerge eine. Tegelikult oli see väga lahe ja Jean läks tõsiselt hoogu. Ta kurtis, et ta ei saa oma ametivendadega niimoodi filosofeerida, sest nad ei mõista teda.
Rääkides oma doktoriõpingutest keeleteaduse ja teolooga alal, pihtis ta, et piiblit analüüsised ja teadust tehes jõudis ta ühel hetkel järeldusele, et tema otsingute löpptulemus on "null" - millelgi pole mõtet ja miski pole nii nagu krijutatud. Ta olevat tahtnud silmapilk õpingud katkestada, kuid tema õpilased (kellele ta loenguid pidas) veensid ta ümber. Olles ise läbi teinud eksistentsiaalse kriisi, on tal nüüd oma lähenemine ja seletus usule ja ma pean tunnistama, et see on väga lahe. Sest see lähtub rohkem inimpsühholoogiast ja eetikast kui iidsetest tõekspidamistest.
Minu küsimuse peale, kas ta on ka raamatuid ja artikleid kirjutanud, kinkis ta mulle oma raamatukogust  ühe artiklite kogu, mille kaasautoriks ja koostajaks ta on. Aeg muudkui läks ja läks...kui lõpuks kell 23.15 me vaikselt mõista andsime, et peaksime nüüd siiski minema hakkama. Lonks espressot veel lõpetuseks ja olimegi vabad:)
Võib vast öelda, et meil on nüüd oma "kodustatud" preester. Kutsusime ta ka meie pulmapeole, nagu viisakad inimesed ikka. Nii et teil on võimalus temaga vestelda:) Igatahes näete teda kirikus. ta lubas isegi paar eestikeelset rida öelda ;)

Selline pikk ja folisoofiline postitus siis seekord. Ei ole se abiellumine midagi ainult pidu ja korraldamine! Aeg-ajalt tuleb ka inimhinge sügavustesse sukelduda ;)

50 %

Oleme nüüd 50% abielus. 9. märtsil kell 16:00 toimus meie abielu registreerimine Luxembourgi linnavalitsuses. Kuna tähtsam osa - kiriklik laulatus - on veel ees, ei olnud 9. märts meile eriti suur päev. Aga põhjus ilusti riidesse panna ja klaasike kihisevat juua ikkagi.
Linnavalitsuse ametnik sidus endale Luxi lipu värvides lindi ümber piha ja pidas lühikese ja meeleoluka kõne sellest, kuidas Luxi linnal on äärmiselt hea meel, et oleme valinud just tema oma tähtsa sündmuse tähistamiseks. Onu lisas, et Luxis elab hetkel 153 erinevat rahvust ja et tegemist on väga avatud linnaga, kellel on äärmiselt hea meel selliste hetkede tunnistajaks olla. Seejärel luges onu ette mõned seadusesätted, millest meeldejäävaimad kõlasid nii:
- Abikaasad hoolitsevad teineteise eest.
-Abikaasad elavad koos.
-Tegemist on igavese liiduga.
Ja kuna ükski säte meile erilist muret ei valmistanud, kuulutatigi meid abikaasadeks. Onu kinkis meile Luxxi linna poolt ka väikese meene - pildiraami (mis, peab tunnistama, sai meilt 0 stiilipunkti. Aga kena žest ikkagi).
Meile anti üle ka väga tähtis raamat: rahvusvaheline perekonna raamat, kuhu tuleb kõik olulised elusündmused sisse kanda ja kus on ruumi  7 lapse andmete jaoks...;)

Kui 10-minutliline tseremoonia läbi, kiirustas onu meid viisakalt ruumist välja, et järgmised abiellujad ette võtta. Meie tunnistajateks oli kolm minu head Luxi sõbrannat ja nii väljuski võidukas Daniele ruumist nelja naisega. Kõrvaltvaatajatel oli kindlasti hämming, et millise naisega D abiellus või abiellus ta suisa kõigiga:)

Pärast jõime kõrval asuvas kohvikus klaasikese kihisevat ja oligi läbi meie abielu sõlmimise esimene (administratiivne) osa. Jääme ootama teist :)

Muusikast ja muust

Yks esimesi asju, mis meil pidustusteks olemas oli, oli kokkulepe muusikavarustuse (kòlarid jms) kohta. Minu hea Soome kolleeg lubas laenata oma poja rokkbàndi varustust. Jee! Ainult et paar pàeva tagasi selgus, et varustus on...Rootsis. Hm. Oleme nyyd leidnud varuvariandi - kohalik muusikapood laenutab samuti varustust, nii et plaan B on olemas. Ja kui see ka luhtuma peaks, no siis lasevad eestlased laulu lahti ongi pidu missugune ;) Muideks, Liisu nàgigi unes, et meie pulm on sama suur, kui laulupidu - Luxi linn on rahvast tàis ja poed ja putkad on joogiveest tyhjaks ostetud ;)

Paljud on juba kysinud, mida meile kinkida. Juba teie kohalolek on parim kingitus ;) Vòib ka toetada meie pulmareisi. Tàpsemad juhised selle kohta postitan homme-ylehomme.
Ja alati on muidugi teretulnud igasugune omalooming ;)

Tàna pàrastlòunal làheme siis linnavalitsusse. Sellest hiljem juba pikemalt.

Mitmekeelsusest

Meie pulmaseltskond on kirev - esindatud on nii eestlased, itaallased, soomlased, rootslased, prantslased, inglased, hollandlased (ja vòib-olla ka poolakad ja austerlased) :) Yhte yhist keelt leida on raske, sest kòik ei rààgi tingimata inglise keelt. Aga mulle tundub, et inglise keel saab siiski domineerivaks ning need, kes seda hàsti ei mòista, paluvad teistelt abi. Eks siis nàis, kuidas see kòik vàlja nàeb. Igatahes mulle tundub, et sellest tuleb suuremat sorti segadus (hea mòttes) ja rahvaste sòprus :)

 Laulatus toimub itaalia keeles, sest preester on itaallane ja ma arvan, et mu kaasmaalastel ei ole midagi selle vastu, kui laseme kaunil itaalia keelel kirikus kòlada ;) Valmistame ka nn "laululehed", kus kòik ka maakeeli kirjas on.

Tahtsin veel meelde tuletada neile, kes veel pole oma tulekust vòi mittetulekust teada andnud, et nad seda kindlasti 15. màrtsiks teeksid. Sest meil on tarvis teada, kui palju meid lòpuks kokku on. Nii et tànud neile, kes juba endast on màrku andnud ja meeldetuletus neile, kes seda veel teinud pole.

Tüdrukutele - kontsakingadest. Ja veidi logistikast.

Käisin mõned päevad tagasi Püha Miikaeli kirikus (mis praegustel andmetel on siiski 28.aprillil meie päralt) ning pärast seda tegin läbi teekonna kirikust peopaika. Vahemaa ise ei ole pikk - mõlemad paigad asuvad vanalinnas ja kirikust peopaika kõndimine (läbi maalilise vanalinna) võtab 10-15 minutit . Aga vanalinna tänavad on teadupärast munakivised või muidu mühklikud, nii et ma pidasin paremaks tüdrukuid kohe hoiatada, et kontskingadega võib kohati olla suts ebamugav...Vist...Ma loodan, et ma eksin ja et tegelikult pole hullu midagi. Jala liikuda on köige mõistlikum, sest bussiga Neumünsterisse ei pääse ja autodega tekiks parkimise probleem. Kes soovib, vöib muidugi taksoga tulla - mõni minut ja oletegi kohal.

Niipalju teekonnast veel, et teie teele jääb ka lift, millega vanalinna teiselt korruselt esimesele sõita. Lift on küll suur, aga kõik kirikulised siiski sinna korraga ei mahu, nii et targem on jaguneda gruppideks ja edasi toimub töö sektsioonides :) Peopaika jõudmiseks on teil vabalt aega - tervitusjooki ja suupisteid pakutakse kella 15.00ni, nii et teil on aega soovi korral kas hotellist läbi käia, vanalinnas pilte teha, lapsi kantseldada või muud tarvilikku korda saata.
Ilmselt muretsen ma liiga palju - olete ju kõik kogenud matkasellid ja võõras linnas liiklemine ei valmista suuremaid probleeme. Nii et vaadake, millist trajektoori ja liiklusvahendit kõige õigemaks peate :)

Saadan hiljem ka täpsemat infot selle kohta, kus midagi asub ja kuidas tulla.

Ettevalmistustest

Tànase seisuga on kòik suuremad ettevalmistused tehtud. Kirik ja peosaal kinni pandud, toitlustaja leitud ja menyy paigas, kutsed saadetud, piduriided olemas...Paika on veel panemata lilled. Loodan vàga, et selleks saabub mulle ka Eestist abi ;)

Nyyd kòigest veidi làhemalt.

Meie laulatus toimub Luxembourgi Pyha Miikaeli kirikus (Eglise de Saint Michèl). Vòi òigemini peaks toimuma...Nii me preestriga kaks kuud tagasi kokku leppisime. Nyyd aga saatis ta meile sònumi kysimusega, ega meil ei oleks selle vastu midagi, kui me hoopis yhes teises kirikus seda teeks. Pyha Miikaeli kirikut minevat tarvis leerikooli jaoks...Kus nad varem olid??? Nyyd, kui kòik plaanid paigas ja kutsed laiali saadetud, peaksime hakkama kirikut vahetama...Oligi juba kòik liiga sujuvalt edenenud, eks millalgi pidi ikka mingi jama syndima. Praegu ei ole veel kindel, kuidas asi laabub, aga loodan vàga, et me ei pea hakkama ymber kolima. Igatahes anname sellest kòigile asjaosalistele teada.

Pidu toimub vanalinnas (all Grundis, kuhu saab minna jalgsi, aga ka liftiga;)) paigas nimega Abbaye de Neumunster. See on endine kloostrihoone - suursugune, kuid lihtne ja avar. 

Peale kirikut (umbes 12.00-12.30 ajal) làheme meie Danielega pildistama ning kylalistel on aega peopaika siirduda, kus pakutakse tervitusjooki ja suupisteid 13.00-15.00, kloostri sammasgaleriis. Kloostrihoones pannakse yles ka suunavad viidad, et te ikka teaksite, kuhu tulla:) Loodame ka teiega kella 15ks liituda. 

Seejàrel seame sammud peosaali poole (Nic Klecker), mis asub sama hoone ylemisel korrusel. Sòòme-joome-tantsime hiliste tundideni. Saal on meie pàralt 1ni òòsel.

Menyy...nàitas, kui erinev on ikkagi eestlaste ja itaallaste arusaam sellest, mis teeb yhest pulmapeost toreda peo. Itaallaste jaoks on pòhiròhk loomulikult toidul - nii kogusel kui kvaliteedil. See on peamine, mille alusel pàrast kylalised peost oma arvamuse kujundavad. Kas ikka sai hàsti ja palju syya, kas oli ka kenasti serveeritud, kas teenindus oli tasemel jne. Vaidlesime hulk aega, kui palju seda kòik peaks lòpuks olema. Mina vàitsin (loodan, et mu kaasmaalased toetavad mind), et toit ei ole eesti pulmas kòige olulisem. Sellele vòib làheneda vàga loominguliselt. Daniele aga jài vankumatuks: tema pulmast peab kylaline lahkuma kulinaarselt rahulolevana ja kurguni head-paremat tàis. Niisiis, ei mingeid kompromisse - toit on itaallastele pyha ja selle arvelt kokku ei hoita ja kompromisse ei tehta.

Vaene Daniele - tema suurim hirm on see, et kylalised jààvad nàlga vòi ei ole pakutavaga rahul.

Meie valitud toitlustaja pyydis teda rahustada ja mulle tundub, et lòpuks see ka ònnestus. 

Teine pòletav kysimus oli muidugi vein ja kohv. Vein saabub otse Itaaliast - ei mingit vaidlemist. Ja kohv - mis? lahustuv kohv D pulmas? Ei tule kòne allagi! Kas espressot ei saaks??? Saab...rahu, ainult rahu.

Pean tunnistama, et see kòik on kordades suurem, kui ma ette olin kujutanud. Olin ikka arvanud, et minu pulmad on vàikesed ja tagasihoidlikud. Sàh sulle! :) Ei mingit vaoshoitust! Kui juba, siis juba ja kàrts-myrts ja pillerkaar. Tegelikult on mul vàga hea meel, et pidu just sellise mòòtme ja tooni vòttis, sest nii saavad kokku kòik meie sòbrad ja làhedased nii Eestist, Itaaliast, Luxist kui ka mujalt. Ja mis saab olla paremat yhest koosviibimisest, kus on pea kòik meile armsad inimesed ;)!

Nyydseks olete vast kòik ka meie kutsed kàtte saanud. Kutsete autor on minu armas sòber, kunstnik Trints, kellele siinkohal veelkord suur suur aitàh! Pòòrake tàhelepanu kutsel kasutatud elementidele ;)

Uute uudisteni!