Vidinad ja kingitused

Katsikulisi on meil kàinud juba palju. Siin on kombeks vòimalikult varakult uus ilmakodanik yle vaadata. Kylalistega on saabunud ka palju toredaid kingitusi ;) Yks viimasel ajal vàga popp kingitus on màhkmetort (vt juuresolevat pilti):

Mina ise jòudsin enne Franco saabumist nii mòndagi vàlja mòelda ja meisterdada. Nàiteks sellise asja:

See ripub mul vankri kyljes. Pilve heegeldasin yhe netist leitud pildi jàrgi. Valgete ja mustade mummude sees on pisikesed kellukad, mis vankri liikudes vaikselt kòlisevad. Mulle tundub, et F-le see vàga meeldib. Mummud on valged ja mustad seepàrast, et pisikesed beebid pidavat algul eristama ainult neid kahte kontrastset vàrvi ning see pidi neile vàga stimuleerivalt mòjuma...Proovime...Franco hakkab juba vaikselt enda ymber uudistama ja pilku kinnitama. Neid mummusid uurib ta igatahes huviga. Vabandust, miskipàrast ei ònnestu mul neid fotosid òigeks pòòrata. Pòòrake siis oma pead ;)

Nimest

Niisiis, meie poeg sai nimeks Franco. Ja mitte kurikuulsa Hispaania diktaatori jàrgi, vaid oma Itaalia vanaisa jàrgi. Pealegi oli see ainus nimi, mis meeldis nii mulle kui Danielele ning mis kòlab yhtviisi kenasti nii Itaalias kui Eestis. Jah, see on vàga vàga itaalia nimi, aga uskuge mind - yhele pisikesele poisiklutile nime leidmine, mis oleks olemas nii eesti kui itaalia keeles ja mis meeldiks mòlemale vanemale osutus uskumatult raskeks ylesandeks. Murdsime pàid pikki kuid. Mina pakkusin omalt poolt igasugu (enda meelest) toredaid nimesid - nagu nàiteks Bruno ja Emil - aga D oli vankumatu - tema poja nimeks pidi saama tema isa jàrgi Francesco (see on isa ametlik nimi, aga kòik kutsuvad teda Francoks). Minu muidu nii paindlik ja kompromissialdis mees osutus nime kysimuses tòeliseks jààrapeaks. Mina aga ei saanud lubada panna oma lapsele nime, mis oleks Eestis liiga vòòras ning keeruline kirjutada ja hààldada. Pidasime maha tuliseid vaidlusi...:) Lòpuks leidsime paari hea nòuandja abiga kompromissi - Franco. Aga... Pisikese kahtluseussi istutas hinge yks nòme arst, kes meie poja esimesel elupàeval mind vaatamas kàies teatas, et see on jube nimi, sest seda nime kandis yks kuri hispaanlane. No kas nii tohib òelda yhele vàrskele emale kòigest 6 tundi pàrast keisrist toibumist...!? kas YLEYLDSE tohib nii òelda?! Tundlik nagu ma olen, hakkasin kahtlema ning teisteltki arvamust kysima ja nii mònigi tunnistas, et esimese asjana tuleb meelde see ajalooline isik. Muidugi olin ma sellest tegelasest teadlik, kuid ei osanud ettegi kjutada, et see vòiks tekitada sellist reaktsiooni. Franco on Itaalias vàga levinud nimi, pealegi ilus, tugev, lyhike ja lihtne. Kahtluseuss nàris mu hinge mitu pàeva ja òòd ning kaalusime juba nime kerget muutmist nàiteks Frankiks...Kuid see on kuidagi lonkav ja lombakas...Pidasime nòu oma hea sòbra ja perekonna preestriga, kes puhkes naerma, kui oma kahtlusest talle rààkisime. Ta andis nimele oma ònnistuse ning kinnitas, et see on igati vààrikas ja sobilik nimi ning vòime saate kuu peale need, kes julgevad midagigi negatiivset diktaatori teemal iitsatada. Preestri ònnistus olemas, jàime oma valikule kindlaks - meie pisike Viiking (sest tundub, et temast tuleb suur, pikk ja blond vàgilane) kannab uhkelt nime Franco Ruggeri. Siinkohal ongi paslik teda ka teile esitleda:

Daniele tunnistas, et ta oli olnud nime valikul liiga jàik ja lubas, et kui meid peaks ònnistatama veel mòne pònniga, siis vòin valida nime mina ;)

Uus lehekylg. 2.septembril kell 13.24 saabus meie poeg Franco. Teda oodata oli ilus ja kerge. Tema saabumine aga oli pikk ja vàsitav, tòeline seiklus. 48 pikka tundi haiglas, mille jooksul kogesin elevust ja hirmu, valu ja vàsimust, epiduraali ja synnituse esilekutsumist, nutsin, naersin, nàgin 6 vahetust àmmaemandaid...Lòpuks oli poja synni juures sama àmmaemand, kes oli mu 31.augusti varahommikul haiglas vastu vòtnud. "Teid ma kyll siit enam loeida ei lootnud!" oli tema heatahtlik kommentaar mind nàhes. Nàgin 3 ilusat pàikesetòusu synnitustoa aknast. Akna taga oli ka kollane kraana, mis kauaks meelde jààb :) 3.pàeva hommikuks oli selge, et laps ei lasku syndimiseks piisavalt alla. Ultrahelis selgus, et tal oli nabanòòr ymber òla nagu turvavòò, mis takistas tal alla laskumast. Nii syndiski meie poeg kuninglikult keisrilòike abil. Olin valmistunud loomulikuks synnituseks, aga pojal olid oma reisiplaanid. Nii panigi ta turvavòò peale ja asus teele...Siit òppetund: vòid kyll valmistuda mingiks kindlaks stsenaariumiks, aga elul on sageli omad plaanid ja sinust sòltub vàhe. Peamine, et meie juures on terve ja tugev pònn ning et ka mina nyydseks toibunud olen. Keisrist taastumine on raskem, kui ma arvasin... Franco on suur unekott ja sòòdik. 2 nàdalaga on ta juurde vòtnud pea terve kilo. Vàrsketel vanematel polegi veel silmade ymber musti magamatuse-ròngaid, sest unekott magab òòsel rahulikult. Ei tea, kas see on alguse asi ja vaikus enne tormi vòi ongi meid ònnistatud unerikaste beebiòòdega. Saab nàha... Poja nimesaamisloost aga jàrgmises postituses. Teretulemast, kallis!