Uus lehekylg. 2.septembril kell 13.24 saabus meie poeg Franco. Teda oodata oli ilus ja kerge. Tema saabumine aga oli pikk ja vàsitav, tòeline seiklus. 48 pikka tundi haiglas, mille jooksul kogesin elevust ja hirmu, valu ja vàsimust, epiduraali ja synnituse esilekutsumist, nutsin, naersin, nàgin 6 vahetust àmmaemandaid...Lòpuks oli poja synni juures sama àmmaemand, kes oli mu 31.augusti varahommikul haiglas vastu vòtnud. "Teid ma kyll siit enam loeida ei lootnud!" oli tema heatahtlik kommentaar mind nàhes. Nàgin 3 ilusat pàikesetòusu synnitustoa aknast. Akna taga oli ka kollane kraana, mis kauaks meelde jààb :) 3.pàeva hommikuks oli selge, et laps ei lasku syndimiseks piisavalt alla. Ultrahelis selgus, et tal oli nabanòòr ymber òla nagu turvavòò, mis takistas tal alla laskumast. Nii syndiski meie poeg kuninglikult keisrilòike abil. Olin valmistunud loomulikuks synnituseks, aga pojal olid oma reisiplaanid. Nii panigi ta turvavòò peale ja asus teele...Siit òppetund: vòid kyll valmistuda mingiks kindlaks stsenaariumiks, aga elul on sageli omad plaanid ja sinust sòltub vàhe. Peamine, et meie juures on terve ja tugev pònn ning et ka mina nyydseks toibunud olen. Keisrist taastumine on raskem, kui ma arvasin... Franco on suur unekott ja sòòdik. 2 nàdalaga on ta juurde vòtnud pea terve kilo. Vàrsketel vanematel polegi veel silmade ymber musti magamatuse-ròngaid, sest unekott magab òòsel rahulikult. Ei tea, kas see on alguse asi ja vaikus enne tormi vòi ongi meid ònnistatud unerikaste beebiòòdega. Saab nàha... Poja nimesaamisloost aga jàrgmises postituses. Teretulemast, kallis!