Talvepäike

Eile öösel läbi une tohutut mühinat ja krabinat kuuldes olin kindel, et väljas möllab pisemat sorti orkaan. Kui aga aknast välja piilusin, oli köik korras. Ainult tuul sahistas palmiokstes. Uskumatu, kui valju mühinat need puud tekitada suudavad!
Hommikul ärgates oli ilm hall ja pilves ja sadas isegi paar piiska vihma. Löin juba mötteis rannas lesimisele käega, kui üks kohalik selgitas, et tegemist on köigest pisikese hommikuse antitsükloniga ning et paari tunni pärast on jälle ilus ilm. Ja nii oligi.
Kreemitasin end korralikult 30se päikesekreemiga sisse. Kreem on töesti töhus, sest isegi pärast päris pikka päikese käes logelemist olen ikka sama valge kui enne. D arvas, et ju on aastaaja viga - ikkagi talv! :)

Muideks, siin on metsikult head pisikesed magusad ananassid...

Me ei ole ikka veel oma hotelli territooriumilt kaugemale jöudnud. Aga selleks pole ka siiani vajadust olnud - see on pisike omaette küla, kus on köik vajalik olemas. Pealegi ei ole sugugi lihtne omapäi uitama minna, sest hotell asub poolsaarel, keset loodust, kaugel küladest ja linnadest. Ja bussid siin ei käi.
Homme aga on meil plaanis minna ringreisile - Pealinna Port Louis´i ning väidetavalt maailma ühte kauneimat botaanikaaeda uudistama. Löpuks ometi saab rohkem aimu, kuidas siin elatakse. Oleme pönevil ;)

India ookeanis

Keset merd ja ookeani...Joudsime täna hommikul varavalges Mauritiuse saareriiki. Imestate kindlasti, et miks mul pulmareisil arvuti kaasas on. Tunnistan, et mul poleks tulnud möttessegi seda kaasa vötta, kui Ott poleks eurovisiooni finaali saanud...önneks on mul pisi-pisike sülearvuti, mis ei vöta palju ruumi, Nii me siis ootame siin oma toas vöistluse algust ja mötlesin siis ajaviiteks veidi blogida. Muidu pärast lähevad vahetud muljed kaotsi.

Niisiis, jöudsime varavalges Mauritiuse saareriiki. Meid tervitas vahelduva pilvisusega niiske hommik. Siin maailmanurgas on algamas talv. Mis tähendab, et päeval on sooja "köigest" 28 kraadi. Hm. Elame kuidagi ehk üle :) Meie tee lennujaamast hotelli saare edelaosas kulges läbi suhkruroopöldude ning kalurikülade. Päev kujunes suht uimaseks, sest 11 tundi lennukis - söba silmale saamata - oli teinud oma töö. Aga ega rannas lesimiseks palju energiat vaja lähegi :) Kuigi ega me sedagi eriti palju teinud, sest uni kippus vägisi peale ning pärast löunasööki vajusime oma toas suisa 3 tunniks öndsasse unne. Kui ärkasime oli päike juba loojumas. Siin juhtub see 6 ajal öhtul. 

Homme tuleb kindlasti usinam päev. Daniele tahab minna kalale. Täna vestlesime rannas ühe kohaliku noormehega, kes öhtupimeduses kalmaare püüdis. Ta kinnitas, et haikala pole tema oma elu jooksul siin randades näinud. Saart ümbritseb korallrahu, mis avamere elukad eemal hoiab. Laguun, mille ääres meie hotell on, on kantud ka Unesco maailmapärandi nimistusse. Aga eks siis näis, kas ja kui suuri kalu D püüdma läheb ;)

Muide, siin on JUMALIKULT HEA kohalik kohv...Seda kinnitab ka Daniele. Ja see on juba suur tunnustus. Ka kohalik tee on hea. Ja rumm ;) Jöin täna juba ühe mojito kohaliku rummi ja roosuhkruga...

Aga nüüd, blogi kinni ja pöidlad pihku! Otile elatakse kaasa ka teiselt poolt maakera!

La Famiglia

Oleme Itaaliast tagasi. Vihmases ent soojas Luxis.
Sòitsime lòunasse lootuses pàikest vòtta ja ujuda, kuid ilm keeras kehvaks. Pyhapàeval, just siis, kui me Daniele suguseltsiga suurt pidulikku lòunat sòime, oli sooja 31 kraadi ning ideaalne pàev rannas peesitamiseks (mida kòik peale meie ka tegid). Esmaspàeval aga langes temperatuur pea 15 kraadi ning rannamònud tuli selleks korraks unustada.

Lòunasòòk la Famigliaga (ehk perekonnaga) làks kenasti. Daniele vanemad olid selleks puhuks reserveeninud mòned lauad kenas restoranis. Tutvusin làhemate ja kaugemate sugulastega (mònda nàgi Danielegi elus esimest korda...), naeratasin viisakalt ning lasin sòògil-joogil hea maitsta. Pidusòòk lòppes kell 7 òhtul...

Saime siis lòpuks ka selle "pàris" pulmatordi ;) Mis aga jài maitselt kòvasti Luxi tortidele alla. Niisiis, taaskord tuleb korrata moraali, et vàlimus ei ole kòige tàhtsam.

Sellel pildil aga oleme Daniele nòbude ja nende kaaslastega.

Enne pidusòòki aga kàisime Daniele òe ning òemehega Lecces ning tegime mòned pildid. Tagasihoidlik nagu ma olen, oli mul ysna ebameeldiv vòòraste pilkude saatel linnas patseerida. Kuid eks natuke oli uhke tunne ka, sest mu kleit paistis tekitavat vaimustust. Kui paar pàeva hiljem taas Leccesse juhtusime ning yhes baaris peatusime, tundis baariomanik meid àra: "Palju ònne! Màletan - teie olite see kàsitsi kootud kleidiga pruut. " :)

Roberto (òemees) ei lasknud yhtegi head fotovòimalust kàest ning kui meist mòòdus sinise Vespaga mees, kupatas Robi mehe viisakalt motika seljast ;)

Selline oli siis meie tagasihoidlik pidu Itaalias (mis vòrreldes pàris pulmadega oli tòepoolest tagasihoidlik, sest tegemist oli siiski ainult afterpartyga ilma tseremoonia ja muu selliseta). Veel samal òhtul startisime oma sòprade pulma (150 km Leccest pòhja, linna nimega Ruvo di Puglia) mis oli tòeline sòòmisorgia...aga sellest ehk mòni teine kord).

Tasapisi hakkab kogunema pulmapilte. Kuu lòpus peaksime saama ka ametiliku fotograafi pildid ning siis riputame valiku parematest paladest kusagile yles ja anname teile teada, kust saab pilte alla laadida. Praegu aga veel natuke kannatust ;)

Eelmisel laupàeval kàisime veel peo otsi kokku tòmbamas ja muidu asju ajamas. Aiandisse oli tarvis postamendid tagasi viia, Fiat 500 mehele tànutàheks pudel pulmaveini jne. Pea igapool, kus peatusime, pakuti hea itaalia kombe kohaselt tassike espressot. Meenus stseen filmist "Benvenuti al Sud" (ehk "Teretulemast lòunasse" - soovitan soojalt vaadata. Film rààgib sellest, kuidas yks pòhjaitaallane Lòuna-Itaaliasse tòòle suunatakse). Kolmandat tassi ma enam vastu ei vòtnud, vaid palusin selle asemel klaasi vett...Muidu oleksin olnud nagu tàispòòretel tòòtav Duraceli jànes...:)

Paar sòna ka teie soovitustest ja soovidest vàrsketele abikaasadele. Vaieldamatult levinuim soovitus mulle (kuidas Danielet ònnelikuna hoida) on: Syya, syya, syya ja veelkord syya. Head ja paremat ja muidugi itaalia kòòki eelkòige. Sellega ei tohiks olla probleeme :)

Danielele soovitati enamasti tolereerida minu kàsitòò-hullust ja lòngakuhilaid ning anda mulle palju ruumi ;) Yes, tàpselt nii, Olen igati nòus.

Kysimusele aga, kus kujutate meid ette 25 aasta pàrast oli ylekaalus: Lòuna-Itaalias oliive kasvatamas ja B & Bd pidamas. Asjal on jumet ;) Vaatame, mis teha annab ;)

Homme aga sòidame nàdalaks Itaaliasse, et seal Daniele sugulastega (kes Luxi tulla ei saanud) veel yks suurem sòòming maha pidada ning ka minu ristivanemate pulmas kàia. Ma ei julge mòelda, mitu kilo ma tuleva nàdalaga juurde vòtan...Ja juurde ma vòtan, see on kindel. Sest Itaalias ei saa sòògiga piiri pidada, sest kòik on lihtsalt nii hea...Eriti sidrunijààtis...

Ilmateade on hetkel natuke nukker, aga loodan siiski, et saan varbad vette pista!

Daniele vanematel on ka nyyd arvuti, aga ma ei tea, kuidas netiga lood on. Ehk saan sealt ka blogida ja anda teada, kuidas la Famigliaga làheb;) 

Ilusat varasuve!

Kleit...

...ja minu kleidi autor on Kristiina Viirpalu! ;) Unustasin teda meistreid tànades mainida. Haapsalu salli ainetel kootud kleit on yks mugavamaid riideesemeid, mida ma eales kandnud olen. Ning vaieldamatult on see on ka kòige ilusam ja erilisem ese minu garderoobis...

Surfame ikka veel emotsiooni laineharjal ning kàime ringi, suu kòrvuni. Usun, et see tunne jààb hinge aastateks ning vòib-olla isegi kogu eluks. Selliselt pàevast saab sellise positiivse laengu, mille taustal mured tunduvad tyhised. Kui oled veetnud nii imelise pàeva armsate inimestega ning nàinud, kui palju su elus on armastust, hoolivust ja soojust, siis saad aru, milles seisneb tòeline rikkus.

Seega on minu sònum veel vallalistele sòpradele: PIDAGE PULMI! See on seda vaeva ja korraldamist vààrt! Lux on ka kudiagi kodusem, nyyd, kus nii paljud sòbrad ja sugulased siin meiega pidutsenud on.

Kisub poeetiliseks...:)

Tahaksin esile tòsta ning tànada paari meisrit, kelle kàtetòòd teil oli au imetleda:

Imeilusad lilleseaded ning pruudikimbu valmistas Mariliis. Nii et kui teil on tarvis lilleseadeid, siis pòòrduge tema poole. Ta pesitseb Eestis ning asutas àsja oma firma, mis lilleteenust pakub. Kontakti saate minult ;)

Imemaitsvad tryhvlid meisterdas Merle. Tema pesitseb Luxis, nii et Luxi rahvas - nyyd teate, kellelt suussulavaid maiusi saab. Merle, loodan, et sa ei pahanda, et ma sulle reklaami teen! Lihtsalt arvan, et sellist oskust ei tohiks vaka all hoida!

Armsate kutsete ning infovoldikute kaante autor on Triin, kunstnikunimega Trints. Kui teil on tarvis kutseid/kaarte/kalendreid vòi millegi muu kujundust, pòòrduge Trintsi poole. Kontakti saate jàllegi minult ;)

Ning suur-suur aitàh ka minu pulmavanale Siirile :) Temata ei oleks peol kindlasti sellist hoogu sees olnud. Siiril kyll veel oma firmat ei ole, aga julgustaksin teda siinkohal sellele mòtlema!!! :)

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Nyyd on veidike tyhi tunne - nagu peale laulupidu. Mònus sagin on mòòdas. Kuid ònneks (!) on meil kohe ees uus projekt - màrksòna "kinnisvara", aga sellest juba mònes teises postituses.

Sel nàdalavahetusel hakkame pilte sorteerima ning loodame, et varsti saame ka teile mòned neist teele panna.

Veelkord suur suur tànu, et te olemas olete, nii siin làhedal Luxis kui ka seal kaugel Eestis ja Itaalias ja Norras ja Brysselis!

Hàrra ja proua Ruggeri

Uskuge vòi mitte, aga alles nyyd on meil aega rahulikult mòtteid mòlgutada ja mulgeid seedida. Tàna hommikul lahkusid viimased kylalised...Pikemalt blogin nàdalavahetusel (sest homme-ylehomme ootab mind ees tòsine tòò), aga praegu:

Tahaksime òelda, et meil oli uskumatult lahe pulmapàev ja seda suuresti tànu teile - meie sòpradele ja peredele. Suur-suur tànu teile, et vòtsite ette selle pika reisi! Oli kirjeldamatult hea nàha, kui palju meil on sòpru ja toetajaid, kes meiega seda hetke jagada soovisid. Oleme vàga rikkad.

Loodan, et loete ka edaspidi meie tegemistest, sest see blogi jàtkub ka pàrast pulmasaeina vaibumist ;)
Uute seiklusteni!