India ookeanis

Keset merd ja ookeani...Joudsime täna hommikul varavalges Mauritiuse saareriiki. Imestate kindlasti, et miks mul pulmareisil arvuti kaasas on. Tunnistan, et mul poleks tulnud möttessegi seda kaasa vötta, kui Ott poleks eurovisiooni finaali saanud...önneks on mul pisi-pisike sülearvuti, mis ei vöta palju ruumi, Nii me siis ootame siin oma toas vöistluse algust ja mötlesin siis ajaviiteks veidi blogida. Muidu pärast lähevad vahetud muljed kaotsi.

Niisiis, jöudsime varavalges Mauritiuse saareriiki. Meid tervitas vahelduva pilvisusega niiske hommik. Siin maailmanurgas on algamas talv. Mis tähendab, et päeval on sooja "köigest" 28 kraadi. Hm. Elame kuidagi ehk üle :) Meie tee lennujaamast hotelli saare edelaosas kulges läbi suhkruroopöldude ning kalurikülade. Päev kujunes suht uimaseks, sest 11 tundi lennukis - söba silmale saamata - oli teinud oma töö. Aga ega rannas lesimiseks palju energiat vaja lähegi :) Kuigi ega me sedagi eriti palju teinud, sest uni kippus vägisi peale ning pärast löunasööki vajusime oma toas suisa 3 tunniks öndsasse unne. Kui ärkasime oli päike juba loojumas. Siin juhtub see 6 ajal öhtul. 

Homme tuleb kindlasti usinam päev. Daniele tahab minna kalale. Täna vestlesime rannas ühe kohaliku noormehega, kes öhtupimeduses kalmaare püüdis. Ta kinnitas, et haikala pole tema oma elu jooksul siin randades näinud. Saart ümbritseb korallrahu, mis avamere elukad eemal hoiab. Laguun, mille ääres meie hotell on, on kantud ka Unesco maailmapärandi nimistusse. Aga eks siis näis, kas ja kui suuri kalu D püüdma läheb ;)

Muide, siin on JUMALIKULT HEA kohalik kohv...Seda kinnitab ka Daniele. Ja see on juba suur tunnustus. Ka kohalik tee on hea. Ja rumm ;) Jöin täna juba ühe mojito kohaliku rummi ja roosuhkruga...

Aga nüüd, blogi kinni ja pöidlad pihku! Otile elatakse kaasa ka teiselt poolt maakera!