Jõulupuhkus

Mina olen lumises Keilas ning Daniele Roomas, kus eile oli sooja 18 kraadi...Kuid aastavahetuseks saame jälle kokku ning peame Luxis maha viimase peo oma vanas korteris. Sellest ja meie uuest kodust kirjutan taas peale pühi.

Ilusaid jõule!
Olen taas eetris 29. detsembril ;)

Mari (ja palavad tervitused ka Danielelt Roomast ;))

Ustavale lugejale ;)

Hea teada, et olemas oled :)
Esimesed päeva kodus (kodu? - see on ajaga muutuv tunne ja päris veider on möelda, et mul on tegelikult 3 kodu) on alati veidi imelikud. Oled niin õnnelik ja õhinas, et see väsitab. Mul ei tulnud esimesel kahel ööl kuidagi und (mis on minu puhul väga veider, sest kustun juba õhtul kell 10 magan alati nagu nott). Eile õhtul aga, järjekordse unetu öö kartuses, võtsin kohe mõned meetmed: taas eestimaist "hea une teed", pits konjakit, pisike jutuajamine Unematiga ja lõpuks ta tuligi :)
Neile, kes veel Eestimaale pole jõudnud: väljas on -18 ja mõnusalt kriuksuv lumi :) Valmistuge! Karvamütsid, paksud käpikud ja mis kõige olulisem - SOOJAD SAAPAD! :)

M

Uue aasta lubadus

Tere!

Olen taas teid pikaks ajaks uudisteta jätnud...Köiges on süüdi Inglismaa, kus ma oktoobri löpus nädalakese veetsin ning kus mul oli plaanis igal öhtul blogida nii toimunud kui toimuvast. Aga vöta näpust - hotellis ei tahtnud mu pisike läpakas kuidagi mind internetti lubada...ja nii se paus venis ja venis...Kui Luxi naasin, oli tegemist palju ja kirjutamise hoog täielikult maha käinud.
Tulin täna huvi pärast kaema, kui palju mul veel ustavaid lgejaid on, vaatamata mu  andestamatule vaikimisele. Oma üllatuseks nägin, et täna on mu blogil klikatud 5 korda...Järelikult: te olete veel olemas!
Olen nüüd mönusas pakaseses Eestis ja naudin jöulumeeleolu. Luban, et uuest aastast blogin hoogsamalt, sest meil on uus projekt - kinnisvara ;) ja sellest on nii möndagi pönevat pajatada. Nii et: uuest aastast uue hooga ;) Olge meiega!

Ilusaid jöulupühi!

Mari

Sügisesest Suurhertsogiriigist

Ma ei tea, kui palju meie blogil veel lugejaid on...sest olen teid pea pooleteiseks kuuks uudisteta jätnud. Sest midagi suurt uudist lihtsalt pole. Ja minuga on juba nii, et kui kirjutamise hoog maha käib, siis ei saa enam kuidagi uuesti seda hoogu sisse. Publiku tungival soovil aga püüan nüüd miljonindat korda jälle regulaarsemalt kribama hakata. :)
Mis siis vahepeal toimunud on? Puud on värvilised, öunad keldris ja pimedad sügisöhtud käes, mis sobivad suurepäraselt ödusateks filmiöhtuteks. Eelmisel neljapäeval esilinastus Luxis (enne Eestit) Ilmar Raagi "Eestlanna Pariisis". Käisime meiegi seda vaatamas ja täitsa tore oli. Soovitan vaatama minna, kui vähegi vöimalik. Varsti näidatakse meile siin ka "Seenelkäiku", mida ka kindlasti vaatama tahan minna.

Üks "kollane" seltskonna uudis siiski on ka: tuleval nädalavahetusel on meie pisikeses riigis troonipärija kuninglikud pulmad. Ma ei kujuta ette, kes siia köik kokku söidavad, aga üritan end kurssi viia. Vöimalik, et mönele platsile pannakse üles ka hiigelsuur ekraan, et lihtrahvas saaks ka pidustustest osa. Ja kui ei önnestu oma silmaga kroonitud päid näha, siis vöib alati lohutuseks osa endale kuningliku noorpaari külmkapimagneti :) Ma arvan, et ma teengi seda. Kohtus müüakse neid ka ;)

Praeguseks köik. Pole kerge üle hulga aja kribada - sulg on veidi roostes :) Aga küll ta jooksma hakkab. Hoidke silm peal.
Ilusat sügist!

Leviaugust väljas

Lubasin küll blogida, kuid ei tulnud selle pealegi, et vöin ühes tavalises Itaalia linnas sattuda täielikku mobiili- ja netilevi auku. Leidub veel selliseid maanurki...Ja löppkokkuvöttes on see ju väga tervislik! 

Otranto äärelinnas, kümne sammu kaugusel merest ei levi mitte kui midagi...peale hea tuju, meretuule ja hea söögi . Algul tegime küll paar hädist katset netiühendust saada, kuid tehnikapoes kehitasid suurest kuumusest loiud ja üksköiksed töötajad ölgu ja ütlesid, et vanalinnas levib wifi. Vötsime siis ühel öhtul arvuti vanalinna kaasa, istusime könniteeservale ning püüdsime ühendust saada, kuid asjatult. Löime käega ja elasime kaks nädalat öndsas eraldatuses :) Kui ole vaja kellelegi helistada, tegime seda siis, kui oma äärelinna eraldatusest välja saime. 

Nüüd olen tagasi Daniele sünnilinnas ning 2 nädalat pisikeses mereäärses linnas nimega Otranto on jäänud selja taha. Püüan tasapisi panna kirja oma muljed ja pikkamööda need siia teile üles riputada.

Siin on meeletult kuum. Ühel päeval oli päikese käes 42 kraadi ning isegi itaallased kannatasid. Kuumus muudab loiuks ning sunnib peale rütmi, millega ma harjunud pole. Köige kuumem on pärastlöunal, mis tähendab, et köik seisab - poed on kinni, inimesed on sulgunud kodudesse. Vöi on mere ääres, Mere ääres ilma päikesevarjuta ei saa, sest päike körvetab halastamatult. Nii ongi rannad pikitud täis päikesevarje ning nende alla loiult lebavaid inimesi. Aga Itaalia rannakultuurist mönes teises postituses.

Minusuguse pöhjmaalase jaoks on loid tegevusetus väljakannatamatu. Löuna - itaallased pugivad löunal köhu täis ning heidavad siis paariks tunniks päevaunele. Et kella 5-6 paiku taas kodudest välja tulla ja öhtusöögiks valmistuda. Puhkuse nimel kannatan sellise rütmi välja nädala ning muutun siis rahutuks. Tahaks midagi teha, korda saata! Muru niita, seenele minna, aeda värvida, kududa, rattaga söita, joosta...Sportimise vöid siin suvel unustada, sest sellises kuumuses on see täieöik piin. Nägin küll öhtupimeduses autoteedel sörkivaid inimesi, kuid see ei tundunud mulle väga turvaline...Üks esimesi asju, mida Luxi naastes teen - lähen jooksma! Söö-maga-päevita (st leba loiult päikesevarju all) reziim ei ole minu jaoks. Täitsa tore, et ülehomme varasügisesse ja halli Luxi naaseme :) Midagi pole teha - pöhjamaalaseks oled sündinud ja pöhjamaalaseks jääd. Järgmises postituses aga Itaalia rannakultuurist.

Tagasi eetris :)

Nonii, oleme peale 5-nàdalast suvepuhkust tagasi eetris :) Selle aja sisse mahtus uskumatult palju àgedaid hetki. Màrksònad: Viitina parvsaun, Hypassaare raba, Vergi sadam ning pere ja sòbrad-sòbrad-sòbrad ja  veel palju muudki, mida yles lugeda ei jòua.
Nyyd olen tagasi Luxis ja ei saa hàsti aru, kus ma olen ja miks...Tundub, nagu oleksin terve aasta siit eemal olnud.
 Lux magab veel oma hilissuvist und ja linn on tyhi. Kuid meil pole sest miskit, sest ylehomme lendame Itaalia kontsa otsa linna nimega Otranto, kus ma 2 nàdalat keelekursustel viibin. Asja ei tee sugugi hullemaks tòik, et Otranto asub mere kaldal ning tema naabrusesse jààvad Itaalia kauneimad liivarannad...
Pistan kohvrisse ka oma pisikese arvuti, et tema abil teile kontsaotsa uudiseid vahendada. Nii et alates ylehomsest otsereportaazhid Lòuna-Itaaliast ;) Pysige lainel.

Kuulmiseni!

Mari

Fotoreportaaz

Viimasest postitusest on pàris kaua aega mòòda làinud. Suvi lendab linnutiivul...Vahepeal sai peetud eesti kogukonna jaanipàev ning ka minu tagasihoidlik synnipàev. Siinkohal suur ja sydamlik tànu kòigile ònnesoovide je meeles pidamise eest!
Vahepealsesse aega jàid ka pònevad hetked jalgpalli EMi seltsis :) Sain itaallastega koos ròòmustada ja kurvastada. Esitan pisikese fotoraportaazhi Itaalia-Saksamaa poolfinaali eelsetest ja jàrgsetest hetkedest. Pildid kònelevad endi eest ;)

 Minu òmmeldud lipp :) Vardaks kodune harjavars ;)