Mis mòttes...

...olen jàlle siin? Luxis. Ikka ei vàsi ma imestamast, kuidas ma jàlle siin olen? Samas on see edasi-tagasi pendeldamine on juba nii rutiinseks muutunud, et kòik toimub pea automaatselt: kohver pakkida, lennujaama, check-in, turvakontroll, vàrav, lennuk, Sirp ja Postimees, "Tàname, et reisisite Estonian Airiga!" ! Kui kaua seda lauset veel kuuleb, ei tea...Igatahes jòudsime meie (mina ja mu vanemad) eile kenasti Brysselisse ning sealt autoga Luxi. 10 kraadi sooja, pàike, bling-bling pyhade meeleolu.
  Homme saabub Roomast (paavsti pyhade pyhadetervitustega) ka Daniele.
   Jàànud on veel 4 òòd vanas yyrikorteris. 2. jaanuaril, kui kòik laabub, kolime oma esimesse (ja loodetavasti viimasesse) pangalaenuga ostusteud eurokorterisse. Paljud seda lugu veel ei tea. Seega, alustagem algusest (jàttes vàlja pòhjendused ja teooriad yyri maksmise mòttetusest ja pangalaenu kasulikkusest (vòi vastupidi, kuidas vaadata) ja sellest, mis teeb kodust kodu).

   Otsisime sobilikku kandidaati kaua, nii umbes aasta. Projekt algas juba 2011. aasta varakevadel.  Ja oli see vast pònev! Kohutavalt tore ja hariv oli Luxi maaklerite sabas mòòda vapustavaid objekte kolada. Kokku kàisime vaatamas 16 maja/korterit. Vapustavad olid nad ennekòike hinna-kvaliteedi suhte tòttu. Nàiteks kàisime huvi pàrast vaatamas yhte vàga vàga vana maja, kus oli kyll korralik remont tehtud, aga mille kelder paljastas hitmuàratavalt lombaka elektrisysteemi. Minu kysimuse peale, kuidas katuse tervis ka on, vastas maakler rahustavalt: "Oh, àrge muretsege, see katus peab veel vàhemalt viis aastat vastu." ...?!  "Teate, otsige lolli, kes teilt selle lombaka yles vuntsitud logu ostab ja paari aasta pàrast sinna uuesti kopsaka summa sisse taob, " mòtlesime meie ja tegime vehkat.
   Vòi siis nàiteks yks tore eramu, kus, nagu selgus, oli àsja olnud tulekahju, milles endine omanik hukkus. Maja esimene korrus oli yleni tahmunud. Maakler aga julgustas: "No siin pole ju palju teha, seinad yle vàrvida ja natuke kòpitseda. Maja on muidu ju suurepàrane. Tàpsustan, et enne myymist taastatakse loomulikult tema tulekahju-eelne seisund. Mille maksate kinni teie." "Teate, te àrge arvake, et olengi nii vàike ja rumal, kui paistan," mòtlesin mina ja tegime vehkat. Kui mòne aja pàrast samast krundist juhuslikult mòòda sòitsime, oli vana maja maha vòetud ja selle asemel troonis juba uus. Jàrelikult siis oli kòpitsemist rohkem, kui maaklerionu arvanud oli.
Need olid vaid mòned nàited, mis hetkel meenuvad. Igatahes kadus meil pàrast 16ndat objekti igasugune tahtmine Luxis midagi soetada, sest kòik (nii maaklerid kui myyjad) tundusid olevad peast pòrunud (vòi siis pidasid nad meid peast pòrunuiks). Jàtsime otsingud sinnapaika. Pàrast pikka pausi, paar  nàdalat enne pulmi potsatas Dani epostkasti aga huvitav kuulutus. Làksime huvi pàrast vaatama. Ja meile hakkas seal meeldima. Vòtsime maaklerilt kausta koju kaasa ja hakkasime mòtlema. Kuna aga parasjagu oli majandusturgudel ja Euroopa poliitkas àrevad ajad, tuli D vàlja katastroofiteooriaga, mis oli umbes selline: kohe-kohe kukub Euroopa Liit kokku ja mina kaotan tòò. Kukub kokku ka euro ja Euroopa majandus ja D kaotab tòò. Usaldasin D majandusanalyysi  :):):) Viskasime maaklerilt saadud kausta prygikasti ja làksime rahuliku sydamega magama. Jàrgmisel pàeval aga nàris mind kahtlus, et olime kàest lasknud hea vòimaluse. D tuli tòòlt ja ytles, et teda oli terve pàrva nàrinud kahtlus, et olime kàest lasknud hea vòimaluse. ...! òngitsesime kausta prygikastist vàlja ja helistasime maaklerile. Paari pàeva pàrast oli kaup koos.

   Tegemist on uue korteriga toredas kylas nimega Sandweiler (Luxi linnast umbes 6 min autosòidu kaugusel) Daniele isa uuris, mida see nimi tàhendab. Itaallastele tundub yldse olevat tàhtis teada, mida miski nimi tàhendab. (D ema: mida tàhendab mu ema nimi Ene? Ja mida tàhendab mu sòbranna poja nimi Otto Gustav? Tema hààles oli tunda kerget pettumust, kui selgus, et ega nad suurt midag tàhenda, sest ega meil ju pyhakute jàrgi nimesid panda). Daniele ja tema isa jòudsid koos jàreldusele, et ju see Sandweiler tàhendab ikka Santo Guiglielmo't. Mis ta muud olla saab:)? Ma  ei ole veel ausalt òeldes uurinud, kas ja mida ta tegelikult tàhendab, aga ma pyyan seda varsti teha. Igatahes on see korter nyyd lòpuks valmis saanud ja vòtmed jòuavad meie kàtte 2.jaanruaril. Korteri ehitamisest on ka yht-teist pònevat pajatada (màrksòna: kààbik), aga sellest juba edaspidi.
;)




 

Jõulupuhkus

Mina olen lumises Keilas ning Daniele Roomas, kus eile oli sooja 18 kraadi...Kuid aastavahetuseks saame jälle kokku ning peame Luxis maha viimase peo oma vanas korteris. Sellest ja meie uuest kodust kirjutan taas peale pühi.

Ilusaid jõule!
Olen taas eetris 29. detsembril ;)

Mari (ja palavad tervitused ka Danielelt Roomast ;))

Ustavale lugejale ;)

Hea teada, et olemas oled :)
Esimesed päeva kodus (kodu? - see on ajaga muutuv tunne ja päris veider on möelda, et mul on tegelikult 3 kodu) on alati veidi imelikud. Oled niin õnnelik ja õhinas, et see väsitab. Mul ei tulnud esimesel kahel ööl kuidagi und (mis on minu puhul väga veider, sest kustun juba õhtul kell 10 magan alati nagu nott). Eile õhtul aga, järjekordse unetu öö kartuses, võtsin kohe mõned meetmed: taas eestimaist "hea une teed", pits konjakit, pisike jutuajamine Unematiga ja lõpuks ta tuligi :)
Neile, kes veel Eestimaale pole jõudnud: väljas on -18 ja mõnusalt kriuksuv lumi :) Valmistuge! Karvamütsid, paksud käpikud ja mis kõige olulisem - SOOJAD SAAPAD! :)

M

Uue aasta lubadus

Tere!

Olen taas teid pikaks ajaks uudisteta jätnud...Köiges on süüdi Inglismaa, kus ma oktoobri löpus nädalakese veetsin ning kus mul oli plaanis igal öhtul blogida nii toimunud kui toimuvast. Aga vöta näpust - hotellis ei tahtnud mu pisike läpakas kuidagi mind internetti lubada...ja nii se paus venis ja venis...Kui Luxi naasin, oli tegemist palju ja kirjutamise hoog täielikult maha käinud.
Tulin täna huvi pärast kaema, kui palju mul veel ustavaid lgejaid on, vaatamata mu  andestamatule vaikimisele. Oma üllatuseks nägin, et täna on mu blogil klikatud 5 korda...Järelikult: te olete veel olemas!
Olen nüüd mönusas pakaseses Eestis ja naudin jöulumeeleolu. Luban, et uuest aastast blogin hoogsamalt, sest meil on uus projekt - kinnisvara ;) ja sellest on nii möndagi pönevat pajatada. Nii et: uuest aastast uue hooga ;) Olge meiega!

Ilusaid jöulupühi!

Mari

Sügisesest Suurhertsogiriigist

Ma ei tea, kui palju meie blogil veel lugejaid on...sest olen teid pea pooleteiseks kuuks uudisteta jätnud. Sest midagi suurt uudist lihtsalt pole. Ja minuga on juba nii, et kui kirjutamise hoog maha käib, siis ei saa enam kuidagi uuesti seda hoogu sisse. Publiku tungival soovil aga püüan nüüd miljonindat korda jälle regulaarsemalt kribama hakata. :)
Mis siis vahepeal toimunud on? Puud on värvilised, öunad keldris ja pimedad sügisöhtud käes, mis sobivad suurepäraselt ödusateks filmiöhtuteks. Eelmisel neljapäeval esilinastus Luxis (enne Eestit) Ilmar Raagi "Eestlanna Pariisis". Käisime meiegi seda vaatamas ja täitsa tore oli. Soovitan vaatama minna, kui vähegi vöimalik. Varsti näidatakse meile siin ka "Seenelkäiku", mida ka kindlasti vaatama tahan minna.

Üks "kollane" seltskonna uudis siiski on ka: tuleval nädalavahetusel on meie pisikeses riigis troonipärija kuninglikud pulmad. Ma ei kujuta ette, kes siia köik kokku söidavad, aga üritan end kurssi viia. Vöimalik, et mönele platsile pannakse üles ka hiigelsuur ekraan, et lihtrahvas saaks ka pidustustest osa. Ja kui ei önnestu oma silmaga kroonitud päid näha, siis vöib alati lohutuseks osa endale kuningliku noorpaari külmkapimagneti :) Ma arvan, et ma teengi seda. Kohtus müüakse neid ka ;)

Praeguseks köik. Pole kerge üle hulga aja kribada - sulg on veidi roostes :) Aga küll ta jooksma hakkab. Hoidke silm peal.
Ilusat sügist!

Leviaugust väljas

Lubasin küll blogida, kuid ei tulnud selle pealegi, et vöin ühes tavalises Itaalia linnas sattuda täielikku mobiili- ja netilevi auku. Leidub veel selliseid maanurki...Ja löppkokkuvöttes on see ju väga tervislik! 

Otranto äärelinnas, kümne sammu kaugusel merest ei levi mitte kui midagi...peale hea tuju, meretuule ja hea söögi . Algul tegime küll paar hädist katset netiühendust saada, kuid tehnikapoes kehitasid suurest kuumusest loiud ja üksköiksed töötajad ölgu ja ütlesid, et vanalinnas levib wifi. Vötsime siis ühel öhtul arvuti vanalinna kaasa, istusime könniteeservale ning püüdsime ühendust saada, kuid asjatult. Löime käega ja elasime kaks nädalat öndsas eraldatuses :) Kui ole vaja kellelegi helistada, tegime seda siis, kui oma äärelinna eraldatusest välja saime. 

Nüüd olen tagasi Daniele sünnilinnas ning 2 nädalat pisikeses mereäärses linnas nimega Otranto on jäänud selja taha. Püüan tasapisi panna kirja oma muljed ja pikkamööda need siia teile üles riputada.

Siin on meeletult kuum. Ühel päeval oli päikese käes 42 kraadi ning isegi itaallased kannatasid. Kuumus muudab loiuks ning sunnib peale rütmi, millega ma harjunud pole. Köige kuumem on pärastlöunal, mis tähendab, et köik seisab - poed on kinni, inimesed on sulgunud kodudesse. Vöi on mere ääres, Mere ääres ilma päikesevarjuta ei saa, sest päike körvetab halastamatult. Nii ongi rannad pikitud täis päikesevarje ning nende alla loiult lebavaid inimesi. Aga Itaalia rannakultuurist mönes teises postituses.

Minusuguse pöhjmaalase jaoks on loid tegevusetus väljakannatamatu. Löuna - itaallased pugivad löunal köhu täis ning heidavad siis paariks tunniks päevaunele. Et kella 5-6 paiku taas kodudest välja tulla ja öhtusöögiks valmistuda. Puhkuse nimel kannatan sellise rütmi välja nädala ning muutun siis rahutuks. Tahaks midagi teha, korda saata! Muru niita, seenele minna, aeda värvida, kududa, rattaga söita, joosta...Sportimise vöid siin suvel unustada, sest sellises kuumuses on see täieöik piin. Nägin küll öhtupimeduses autoteedel sörkivaid inimesi, kuid see ei tundunud mulle väga turvaline...Üks esimesi asju, mida Luxi naastes teen - lähen jooksma! Söö-maga-päevita (st leba loiult päikesevarju all) reziim ei ole minu jaoks. Täitsa tore, et ülehomme varasügisesse ja halli Luxi naaseme :) Midagi pole teha - pöhjamaalaseks oled sündinud ja pöhjamaalaseks jääd. Järgmises postituses aga Itaalia rannakultuurist.

Tagasi eetris :)

Nonii, oleme peale 5-nàdalast suvepuhkust tagasi eetris :) Selle aja sisse mahtus uskumatult palju àgedaid hetki. Màrksònad: Viitina parvsaun, Hypassaare raba, Vergi sadam ning pere ja sòbrad-sòbrad-sòbrad ja  veel palju muudki, mida yles lugeda ei jòua.
Nyyd olen tagasi Luxis ja ei saa hàsti aru, kus ma olen ja miks...Tundub, nagu oleksin terve aasta siit eemal olnud.
 Lux magab veel oma hilissuvist und ja linn on tyhi. Kuid meil pole sest miskit, sest ylehomme lendame Itaalia kontsa otsa linna nimega Otranto, kus ma 2 nàdalat keelekursustel viibin. Asja ei tee sugugi hullemaks tòik, et Otranto asub mere kaldal ning tema naabrusesse jààvad Itaalia kauneimad liivarannad...
Pistan kohvrisse ka oma pisikese arvuti, et tema abil teile kontsaotsa uudiseid vahendada. Nii et alates ylehomsest otsereportaazhid Lòuna-Itaaliast ;) Pysige lainel.

Kuulmiseni!

Mari