Nàhtamatud niidid

   Tàna oli imeliselt soe sygispàev. Tegelikult oli nagu oleksid koos kevad, suvi ja sygis, sest òhus oli korraga kevadet ja sygist ja suvist magusat heinalòhna. Yks neid seletamatuid tàiusehetki...Jalutasin Francoga pòldude vahel ning nàgin korraga tuhandeid imepeenikesi  pàikeses sàdelevaid àmblikuniite rohukòrte vahel. Madalaks niidetud rohi helkis hòbedaselt. Algul arvasin, et see on optiline pettus, aga làhemalt uurides nàgin, et pea kòik pisikesed rohukòrred on omavahel putukaniitidega yhendatud. Seda nàgi vaid yhe kindla nurga alt ning pàikese kàes, mis oli just hakanud loojuma, just sellel kòrgusel. Kui palju nàhtamatut meie ymber on! On asju, mis paistavad vàlja vaid teatud hetkel ja teatud nurga alt, kui oskad màrgata. Tuhanded, ei, sajad tuhanded niidid! Nii nagu need kòrred, on ju kòik siin maa peal kuidagi omavahel yhendatud, kas siis nàhtavate vòi nàhtamatute niitidega. Soovin, et mul oleks rohkem ònne ja oskust seda màrgata! (Ah, milline sygisromantikast nòretav postitus:) aga just see teeb praegu hingele pai).

   Ka mina olen taas yhe pisikese olevusega nàhtamatu (tegelikult juba ysna nàhtava) niidiga seotud. Minu sydame alla on pesa teinud yks ilus hingeke ja mul on ònn olla veel umbes 6 kuud tema pesa. Veel yks hingeke on meid Dga oma vanemateks valinud ja see on ytlemata suur au. Ju làheb kòik hàsti. Seekord olen olnud ysna vàsinud, sest pesaks olemisele lisaks olen ka F pàralt ning see nòuab praegu tohutult jòudu. Aga juba on palju parem, vòrreldes paari nàdala taguse ajaga, mil ma ei jaksanud jalga jala ette tòsta...Nyyd on jàlle kusagilt tulnud jòudu ja indu.

   Ma ei ole Francost ka ammu kirjutanud...Ehk siis peagi uuesti, kui tuleb tahtmise hingele pai teha. ja see tahtmine tuleb ilmselt edaspidi ysna sageli peale ;)

Murphy seadus emadele

Kòik emad on kindlasti kogenud, et Murphy seadus kehtib eriti tugevalt just neile. Olen minagi seda omal nahal tunda saanud ;)

Yks kindel seadus on, et beebi màhet tuleb vahetada kindlasti kòige ebasobivamal hetkel. Nàiteks: beebi pole juba mitu pàeva kakanud ja ees on lennureis. Olen mureta ja rahul mòttega, et ees on kakavaba reis, sest kui tòenàoline on, et ta kavatseb just selle 2 tunnise lennu ajal seda teha. Aga just seda ta kavatseb! Poole lennu peal kostub pahaendilist purinat ja hakkab levima tuttavat lòhna...Tubli isana otsustab Daniele ise minna lennuki WC-sse màhet vahetama. Ja siis hakkab tòòle topelt Murphy seadus. Tekib turbulents ning lennuki WC suletakse. Wc-sse teel olnud Daniele kamandatakse tagasi istuma. Beebil hakkab ebamugav ning tema riided hakkavad selja pealt kollakaks tòmbuma...Pàrast 20 minutit ootamist beebi nutu taustal otsustab Daniele oma poja òiguste eest seista ning murrab end siiski lennuki WC-sse (stjuuardess kyll hoiatab, et see on tema enda vastutusel). Ettenàgeliku emana oln siiski kàsipagasisse kaasa pakkinud puhtad vahetusriided. Lòpuks saab kòik korda, beebi puhtaks ja reis vòib jàtkuda. Ja Murphy seadus kehtib ka òhus, MOTT (ehk mida oligi tarvis tòestada).

Teine raudne seadus on, et beegi jààb haigeks just siis, kui plaanis on tore vàljasòit. Ema on mitu kuud oodanud, et saaks korraks yle hulga aja minna mònda uut paika avastama ja mònes toreda spas oma vàsinud konte soojendada, sama ajal kui isa beebiga jalutab. Isal on ka yle hulga aja mitu vaba pàeva, kòik tundub tore! Vàljasòidu pàeval on aga beebil palavik ja kòha...reis jààb àra. Ehk siis me ei sòitnudki Schwarzwaldi, kuulus tort jààb sòòmata ja kàokell ostmata...seekord.

See-eest oleme kodus, vàrvime mune ja ravime kòha. ònneks kestis haigus vaid paar pàeva ja F on jàlle ròòmius ja ròòsa.

Kevad òues ja sydames

Ahoi!
Olemegi ninapidi kevades! Kyll veidi vàsinud, ent ònnelikud :)
Siit vàike ylevaade meie reisist Itaaliasse:

Itaalias oli tore! Ilm oli jahe, aga see ei seganud lòunamaist eksootikat nautimast ;) Aperitiivid mere ààres, apelsini kilo 50 senti ja mandariini kilo 70 senti... :P

 Franco kohtus oma suure Itaalia Famigliaga. See làks kòik vàga edukalt, vàlja arvatud paar yksikut korda, kui vaesel lapsel uutest nàgudest silme eest nii kirjuks vòttis, et ta nutma puhkes. Muidu aga ta ei vòòrasta veel...Teadupàrast peetakse paljudes riikides veebruaris karnevali. Nii oli ka Itaalias Daniele kodulinnas. Selleks puhuks  riietatatakse lapsed kostyymidesse. Franco esimene karneval mòòdus...Lepatriinuna ;) Jàrgmisel aastal ehk juba saab ta olla àmblikmees...;)

Itaalias oli nii tore, et lòikus esimene hammas :) Ja Luxi jòudes lòikus kohe ka teine. Ja iseloom on kangeks làinud. Hààl nagu tinavile ja kui kohe oma tahtmist ei saa, siis laseb seda vilet kohe sydamest, endal kàekesed rusikas ja kulm kortsus...Hmmm, minusse ta kyll ei ole...Jàrelikult - Daniele, va temperamentne italiano!

Kannatust ;)

Mnjaa, lubasin kyll teha Pyha Agaata maiust ja just isegi kòik vajaliku, aga...just noil pàevil (ja òòdel) otsustas Franco mòllata ja suht vàhe magada. Nii et vàsimus ja lasknud mul meisterdama hakata...Tàna pòrutame Itaaliasse. Kui sealt 23. veebruaril tagasi oleme, siis pyyan oma lubadust tàita;)

Pyha Agaate...;)

Mul on selline tore raamat nagu "Sweet Sicily", milles hulgaliselt Sitsiilia maiuste retsepte, lugusid ja ilusaid pilte. Teiste retseptide seas on ka maius nimega "Minne di sant'Agata ehk siis "Pyha Agaate tissid" ;) Intrigeeriv ja inspireeriv. Oma suureks ròòmuks avastasin tàna, et 5.veebruaril on Pyha Agaate pàev ja just selleks pàevaks neid tisse tehaksegi. Egas' midagi, vòtan vàljakutse vastu;)

Raamat jutustab, et maius on austusavaldus Sitsiilia linna Catania kaitsepyhakule Agaatele, kes suri màrtrisurma Catania valitseja Quintianuse kàsul, sest Agaate ei vastanud tema làhenemiskatsetele (ysna jòhker lugu, aga pean mainima, et too Q lasi Agaate rinnad maha lòigata...oleksin teid sellest yksikasjast sààstnud, aga seda on tingimata vaja seletamaks seda maiuse nime). Nyyd tàhistataksegi Sitsiilias 5.veebruaril Pyha Agaate pàeva. Pyha Agaate tisse vòivad valmistada ainult naised. Selle maiuse làbi palutakse Agaatelt kaitset alanud aastaks ning pyytakse rinnad vòimalikult ilusad meisterdada. Nende serveerimisel peab kylaliste arv olema paaris ning naistele serveeritakse alati kaks.

Ma ei tea, kas mul ònnestub seda viimast reeglit jàrgida, aga ma pyyan 5.veebruaril midagi meisterdada. Annan siis teada, kuidas làks ;)

Pehmed òòd ;)

Nàdal tagasi sai F suuremasse voodisse pandud. Aga see voodi on nyyd talle nii suur, et ta saab seal end igat pidi keerata-pòòrata ja end hoogsalt vastu voodit àra lyya...Vòtsin kàtte ja òmblesin voodipàitsisse puhver-padja ;) (Natuke reklaami ka: kangas on Amy Butler'ilt. Taskus pesitsev kaelkirjak-kòrin on mu enda kàtetòò, aga tehtud Lotta Jansdotteri juhiste jàrgi raamatust Simple Sewing for Baby).

Luxi talvest, Koera-Tàdist ja kudumisest

Luxi talv on minu jaoks vàga tyytu, sest umbes oktoobri lòpust màrtsi alguseni on yhesugune hall ja sompus ilm (no ok, mònel harval pàeval on veidi pàikest, nagu nàiteks tàna...). Lund ei ole, kaminat pole meil ka mitte, saunast rààkimata. Saun on tegelikult hoopis omaette teema, millest kirjutan mònes teises postituses pikemalt. Niisiis, peakene vaaritab koguaeg mòtteid ja ideid, kuidas talv yle elada...
Yheks vàga heaks ajaviiteks on...tadaa....esiemade kombel kudumine. See on vòtnud meie sòpruskonnas suisa epideemilised mòòtmed. Nimelt oleme eesti tydrukutega nakatanud kudumispisikuga nii mònegi vàlismaa piiga. Nyyd kàibki kord nàdalas minu pool koos klubi nimega "Tricot-thé", ehk siis maakeeli kudumiskohvik :) Mitte et me yksi olles ei kooks, aga koos mokalaada saatel ja teetassi ààres on palju lahedam kududa. Siis on eriti hea lòpetada tòid, mida yksi maru igav teha on, nagu nàiteks kampsuni viimane tykk ehk teine varrukas. Usun, et kòik, kes kunagi kamspikut kudunud teavad, kui igav on kududa viimast tykki...Mòtted on juba jàrgmise huvitava tòò juures ja viimane varrukas on vàga tyytu...Kudumispisikuga on nakatunud meie hea kolleeg-sòbranna prantslanna B. Ja hiljuti ònnestus mul nakatada yks noor sakslanna, 3 lapse ema, kes nyyd lausa palavikuliselt salle toodab. Jàrgmisena tahab ta meilt òppida amigurumi-heegeldamist ;)
Meie klubi maskotiks on loomulikult Franco, kes lummatult liikuvaid vardaid ja vàrvilisi lòngakerasid vaadata vòib. Olen òppinud pysti seistes kuduma, sest kui pean Francot kandelinas magama kussutama, siis on hea midagi ikka teha ka ja nii ma siis koon Kihnu naiste kombel pysti ja ringi tatsates.

Meil on linnas oma kindlad lònga hankimise kohad. Ega neid Luxis palju ole. Yheks super heaks kohaks on Koera-Tàdi pood. Koera-Tàdi on armas Luxi proua, kes peab kesklinnas imepisikest lòngabutiiki, mis on maast laeni vàea head lònga tàis. Talle pakub seltsi koer nimega Dino. Koera-Tàdi pàris nime ma ei teagi...Oleme tema stamm-kunded. Mina olen tema juures kàinud sellest ajast, kui Luxi saabusin, ehk siis alates aastast 2006. Oleme sòbrunenud ja ta nàgu lòòb sàrama, kui me ta poolt làbi astume. Ta elas kaasa ka Franco tulekule ning kui ma sygisel kàisin tema poes Francot tutvustamas, siis kinkis ta mulle Franco kampsiku tarvis lònga. Tahan talle midagi tànutàheks kududa, aga ole veel jòudnud.

Kudumisest tuleb edaspidi veel kindlasti juttu ;) Niisiis, parim ravim Luxi talves on tass head kakaod, mokalaat ;) mònus lòng ja vardad!