Õhtusöök preestriga

Läksime esmaspäeva õhtul korraks meie preestri poolt läbi, et veel viimased vajalikud paberid täita. Olime juba peaaegu end teele asutamas, kui Daniele kogemata jutu sees mainis, et ta pole veel õhtust söönud (kell oli 20.30). Seepeale kargas preester püsti, tormas kööki, kolistas seal natuke ning tuli siis meie juurde tagasi, öeldes: "Sõbrad, tulge! Mul on toidukraami küll! Ega siis tühja kõhuga saa asju ajada!"
Püüdsime küll viisakalt kutsest keelduda, kuid preester jäi endale kindlaks. Ja kuidas sa ikka preestriga vaidled, kui  ta tahab peale sinu hinge ka su kõhu eest hoolt kanda.
Istusime lauda ja preester (olgu siinkohal öeldud ka tema nimi - Jean (kutume teda hellitavalt ka don Giovanniks)) pistis supipoti mikrolaineahju ning kraamis esile juustu, vorsti, hapukurgid, leiva, või ja veini (otseloomulikult!) Toimetamise ja söömise kõrvale filosofeerisime võrdleva keeleteaduse, teoloogia, esteetika ja psühholoogia teemadel...selline väike kerge eine. Tegelikult oli see väga lahe ja Jean läks tõsiselt hoogu. Ta kurtis, et ta ei saa oma ametivendadega niimoodi filosofeerida, sest nad ei mõista teda.
Rääkides oma doktoriõpingutest keeleteaduse ja teolooga alal, pihtis ta, et piiblit analüüsised ja teadust tehes jõudis ta ühel hetkel järeldusele, et tema otsingute löpptulemus on "null" - millelgi pole mõtet ja miski pole nii nagu krijutatud. Ta olevat tahtnud silmapilk õpingud katkestada, kuid tema õpilased (kellele ta loenguid pidas) veensid ta ümber. Olles ise läbi teinud eksistentsiaalse kriisi, on tal nüüd oma lähenemine ja seletus usule ja ma pean tunnistama, et see on väga lahe. Sest see lähtub rohkem inimpsühholoogiast ja eetikast kui iidsetest tõekspidamistest.
Minu küsimuse peale, kas ta on ka raamatuid ja artikleid kirjutanud, kinkis ta mulle oma raamatukogust  ühe artiklite kogu, mille kaasautoriks ja koostajaks ta on. Aeg muudkui läks ja läks...kui lõpuks kell 23.15 me vaikselt mõista andsime, et peaksime nüüd siiski minema hakkama. Lonks espressot veel lõpetuseks ja olimegi vabad:)
Võib vast öelda, et meil on nüüd oma "kodustatud" preester. Kutsusime ta ka meie pulmapeole, nagu viisakad inimesed ikka. Nii et teil on võimalus temaga vestelda:) Igatahes näete teda kirikus. ta lubas isegi paar eestikeelset rida öelda ;)

Selline pikk ja folisoofiline postitus siis seekord. Ei ole se abiellumine midagi ainult pidu ja korraldamine! Aeg-ajalt tuleb ka inimhinge sügavustesse sukelduda ;)