Yhes oma postituses kirjutasin, et meie pulmatordi teeb osav sitsiillasest kokapoiss. Plaan oli tore ja kokapoiss lubas valmistada imemaitsva tordi. Aga...
Kàisime paar pàeva tagasi tema isa restoranis (mis endiselt on vaieldamatult yks meie lemmikrestorane Luxis) kolme erinevat (pisikest) nàidistorti maitsmas, mis Alain spetsiaalselt meie jaoks oli valmistanud (Ta tutvustab end Alainina, aga meie arvates on see tal ainult show-nimi, sest ykski endast lugupidav sitsiilia lapsevanem ei paneks oma lapsele nimeks prantusepàraselt Alain). Olgu nimega, kuidas on, aga Alain teeb vòrratuid torte! Meie ees laual seisis kolm pisikest vahukoorega kaunistatud tordikest ning kòrvallaudades istuvad inimesed ajasid silmad suureks (mispeale lahke Alain veidi aja pàrast ka yhele keskealisele paarile yhte meie tortidest maitsta andis).
Yks tort oli sidrunikreemi ning mandlitega, teine kirsi-maasikakreemiga ning kolmas eksootiliste puuviljadega. Kòik olid head, aga meie valik langes viimasele. Alain kysis minult, milline on mu kleit ning mis vàrvi on pruudikimp, sest kòik keerleb ju ometi ymber pruudi ning pruut on kogu kujunduse aluseks. Tort peab tingimata minema kokku pruudikimbu vàrvide ning meeleoluga. Ta lubas isegi kaunistuseks panna tordile samu lilli, mis mu kimbuski. Mnjah, vàga pòhjalik. Tundsin end ikka tàieliku vòhikuna. Kuidas sa siis selliseid asju ei tea?! Itaallastele on see pulmavàrk ikka tòepoolest yks stiilipidu.
Nyyd jài yle vaid logistika paika panna - kuidas tort syndmuskohale toimetada. Ja siit kogu probleem alguse saigi.
Alain selgitas, et ta tuleb ja paneb tordi kohapeal kokku ning et tal on vaja suurt kylmikut, kuhu valmis tort serveerimiseni panna. Sest kuna tema teeb ehtsaid sitsiilia torte, kus ei kasutata mitte kuiva martsipani, vaid vàrsket vahukoort, siis peab tordi tingimata kylma pistma, muidu ei jàà temast serveerimiseks midagi jàrgi. Probleem on aga selles, et kohapeal ei ole nii suurt kylmikut. Mòtlesime siis, et mis variandid on. Ja poisid làksid vaidlema. Daniele kysis: mis mòòtu kappi sul vaja on? Ja Alain omakorda kysis: millist torti sa tahad? Ma ei tea miks, aga selle vàljaselgitamine vòttis tubli tunni. Meenus mòni aeg tagasi netis levinud stseen yhest eesti rullnokkade peost, kus tyybid esinesid dialoogiga: -Millest sa aru ei saa? - Mis sul viga on? http://www.youtube.com/watch?v=d4mdDDSyCLQ
Pyydsin vahepeal sòna sekka òelda, sest uni hakkas peale tulema, aga lòuna-itaallased vaidlesid edasi, yhte pisikest pòhjamaalast kuulda vòtmata. Tunnise vaidluse tulemuseks oli pisike paberitykk, millele Alain joonistas kylmkapi ning selle mòòdud. Vàgisi kiskus naer peale. Selgitasin pàrast kodus Danielele, et minu poolest vòib see traditsiooniline mitmekorruseline yllitis ka olemata olla - peaasi, et oleks midagi head suhu pista. Mòtlesin oma tàdipoja kaasale Liiliale ning tema imelistele tortidele...
Tuleb vàlja, et tort on meie pulmade kòige suurem probleem! Oligi juba kogu asi liiga sujuvalt edenenud.
Kui koju jòudsime ning minu lòunamaalane veidi rahunes, jàreldasime, et et sitsiilia tordiprojekt vòib osutuda liiga keeruliseks. Nii et ma ei teagi tegelikult hetkel, kes ja kuidas meie tordi valmistab. Alain oleks olnud muidu tore ning kindlasti paljudele tydrukutele tòeline silmaròòm...aga eks me nàe.
Tort tundub yldse olevat siinmail vàga tàhtis element, sest meie toitlustaja tahtis tordile sàrakyynlad (need suured!) peale panna ja tulevàrgi korraldada, mispeale meie Daniga kui yhest suust karjatasime: Ei! Toitlustusmees Jessy oli seepeale tòsiselt hàmmeldunud: Mis te ei tahagi oma tordile tulevàrki???
Minu sòprade seas on imelisi tordimeistreid ning yks sòbranna soovitas kogu selle tordi-tralli peale kypsisetorti teha. Làksin ideest pòlema! Kuid kui hakkasime arvestama, kui palju kypsiseid vaja oleks ning jòudsime arvuni 600, siis mòltesin kiiresti ymber ning mòistsin, et kodukoogid ei tule suure rahvaarvu tòttu kòne alla.
Nii et òhus on pinget - kes teeb meile tordi ning kas tordile pannakse tulevàrk vòi hyppab sealt hoopis yllatuskylaline vàlja? See on hetkel veel lahtine ;)
vendredi 30 mars 2012
Puhkus!
Pole hulk aega jòudnud kirjutada. Aga muretsemiseks pole pòhjust - me ei ole kusagile kadunud ja pulmad toimuvad endiselt! Tòòl on lihtsalt viimased paar nàdalat nii kiire olnud, et òhtul koju jòudes ei taha arvuti poole vaadatagi. Aga tàna algas meil pikk lihavòttepuhkus, nii et saan kòik veel kirjutamata memuaarid siia kirja panna.
Algaval nàdalavahetusel toimub Euroopas kaks meeleolukat yritust - yks neist Madridis ja teine Maastrichtis :)
Nimelt sòitis Daniele 11 sòbraga Madridi oma poissmehepòlvega jumalaga jàtma. Kambas on ka teine peatselt abielluv noormees - meie sòber ja minu tulevane ristiisa Salvatore. Nii et kahe mehe poissmeeste pidu tòotab tulla raju. Daniele lubas siiski jààda syndsuse piiridesse ning elusana naasta.
Ega mindki siis rahule jàeta. Sòidame 5 tydrukuga Maastrichti. Vàljasòidu korraldajateks on Annalisa sòbrannad (Annalisa on minu tulevane ristiema ning tolle Madridis pidutseva Salvatore pruut). Ja kuna juhuslikult ka mina varsti abiellun, on see vàljasòit natuke ka mulle pyhendatud. Start on homme hommikul kell 8...Raporteerin siis esmaspàeval. Tàna òhtu on aga minu enda pàralt ning joon mònusalt teed, kirjutan ning kogun inspiratsiooni:
Tàna kukkus kell ja pidime oma toitlustajale yltema enam-vàhem tàpselt, kui palju meid peol kokku on. Lugesime kòik kenasti yle ja hakkasime juba meili kirjutama, kui mul àkitselt meenus, et olime jàtnud kaks ysna olulist inimest nimekirja lisamata ja yle lugemata - meie ise! Natuke kahju oleks olnud sellelt peolt siiski puududa :) Kui palju meid aga kokku tuleb, jààgu teile yllatuseks ;)
Vahepeal tabas mind origami-pisik ning ma òppisin paberist karbikesi voltima. Ah et miks? Miks mitte?! Mòtlesin, et ehk saan neid pulmas kuidagi kasutada. Sellised nad ongi:
Eks ma vaata, kus ma neid kasutan;)
Algaval nàdalavahetusel toimub Euroopas kaks meeleolukat yritust - yks neist Madridis ja teine Maastrichtis :)
Nimelt sòitis Daniele 11 sòbraga Madridi oma poissmehepòlvega jumalaga jàtma. Kambas on ka teine peatselt abielluv noormees - meie sòber ja minu tulevane ristiisa Salvatore. Nii et kahe mehe poissmeeste pidu tòotab tulla raju. Daniele lubas siiski jààda syndsuse piiridesse ning elusana naasta.
Ega mindki siis rahule jàeta. Sòidame 5 tydrukuga Maastrichti. Vàljasòidu korraldajateks on Annalisa sòbrannad (Annalisa on minu tulevane ristiema ning tolle Madridis pidutseva Salvatore pruut). Ja kuna juhuslikult ka mina varsti abiellun, on see vàljasòit natuke ka mulle pyhendatud. Start on homme hommikul kell 8...Raporteerin siis esmaspàeval. Tàna òhtu on aga minu enda pàralt ning joon mònusalt teed, kirjutan ning kogun inspiratsiooni:
Tàna kukkus kell ja pidime oma toitlustajale yltema enam-vàhem tàpselt, kui palju meid peol kokku on. Lugesime kòik kenasti yle ja hakkasime juba meili kirjutama, kui mul àkitselt meenus, et olime jàtnud kaks ysna olulist inimest nimekirja lisamata ja yle lugemata - meie ise! Natuke kahju oleks olnud sellelt peolt siiski puududa :) Kui palju meid aga kokku tuleb, jààgu teile yllatuseks ;)
Vahepeal tabas mind origami-pisik ning ma òppisin paberist karbikesi voltima. Ah et miks? Miks mitte?! Mòtlesin, et ehk saan neid pulmas kuidagi kasutada. Sellised nad ongi:
vendredi 23 mars 2012
Arengutest
Tööl on olnud viimasel ajal nii kiire, et pole jõudnud blogida. Täna on reede ja seega väike hingetõmbe aeg. Nii et kriban paar rida viimastest arengutest.
Muusikavarustusega on korras. Rendime selle ühest muusikapoest. Daniele lähebki homme seda katsetama. Uhh. See mure on niisiis murtud. Mingit orkestrit ega bändi ei tule, vaid abiks on sõber sülearvuti, kuhu oleme juba palju head muusikat laadinud. Üks mu kolleeg lubas ka laulda, nii et natuke elavat muusikat saab ka kuulata. Ja kui kellelgi veel on soovi esineda - kasvõi kammipilli mängida :) - siis laske aga käia!
Nädal tagasi jõudsid Itaaliast kohale ka veinid. Korkisime juba ühe punase lahti ja tegime päkad silma :P Kange kraam - 14 vol ja hea tummine. Veinisõpradele peaks see küll meelt mööda olema. Valget ei ole veel maitsnud.
Siinkohal ka väike palve ja üleskutse: Oleks kena, kui saaksite kaasa tuua Saarema valget. Siis saaksime igale lauale panna ühe pudeli. Muidu on peol liiga Itaalia tuurid peal, peab ikka tasakaalustama. Kokku oleks vaja 12 pudelit...Aga kui niipalju kokku ei saa, siis pole hullu. Peaasi, et mõnedki pudelid on. Eks me hiljem koordinerime.
Nii, minul olid siiani puudu veel kingad, aga nüüd on seegi mure murtud. Nipet-näpet veel ja olengi valmis.
Järgmisel nädalal läheme pulmatorti maitsma :P Selle teeb üks noor sitsiillasest kokapoiss. Tema isa restoran on üks meie lemmikuid Luxis. Peab tunnistama, et see pulmadeks valmsitumine on päris lõbus ja maitsev ;)
Niipalju siis viimastest arengutest. Kriban homme jälle - natuke praktilist turismi-infot.
Muusikavarustusega on korras. Rendime selle ühest muusikapoest. Daniele lähebki homme seda katsetama. Uhh. See mure on niisiis murtud. Mingit orkestrit ega bändi ei tule, vaid abiks on sõber sülearvuti, kuhu oleme juba palju head muusikat laadinud. Üks mu kolleeg lubas ka laulda, nii et natuke elavat muusikat saab ka kuulata. Ja kui kellelgi veel on soovi esineda - kasvõi kammipilli mängida :) - siis laske aga käia!
Nädal tagasi jõudsid Itaaliast kohale ka veinid. Korkisime juba ühe punase lahti ja tegime päkad silma :P Kange kraam - 14 vol ja hea tummine. Veinisõpradele peaks see küll meelt mööda olema. Valget ei ole veel maitsnud.
Siinkohal ka väike palve ja üleskutse: Oleks kena, kui saaksite kaasa tuua Saarema valget. Siis saaksime igale lauale panna ühe pudeli. Muidu on peol liiga Itaalia tuurid peal, peab ikka tasakaalustama. Kokku oleks vaja 12 pudelit...Aga kui niipalju kokku ei saa, siis pole hullu. Peaasi, et mõnedki pudelid on. Eks me hiljem koordinerime.
Nii, minul olid siiani puudu veel kingad, aga nüüd on seegi mure murtud. Nipet-näpet veel ja olengi valmis.
Järgmisel nädalal läheme pulmatorti maitsma :P Selle teeb üks noor sitsiillasest kokapoiss. Tema isa restoran on üks meie lemmikuid Luxis. Peab tunnistama, et see pulmadeks valmsitumine on päris lõbus ja maitsev ;)
Niipalju siis viimastest arengutest. Kriban homme jälle - natuke praktilist turismi-infot.
jeudi 15 mars 2012
Õhtusöök preestriga
Läksime esmaspäeva õhtul korraks meie preestri poolt läbi, et veel viimased vajalikud paberid täita. Olime juba peaaegu end teele asutamas, kui Daniele kogemata jutu sees mainis, et ta pole veel õhtust söönud (kell oli 20.30). Seepeale kargas preester püsti, tormas kööki, kolistas seal natuke ning tuli siis meie juurde tagasi, öeldes: "Sõbrad, tulge! Mul on toidukraami küll! Ega siis tühja kõhuga saa asju ajada!"
Püüdsime küll viisakalt kutsest keelduda, kuid preester jäi endale kindlaks. Ja kuidas sa ikka preestriga vaidled, kui ta tahab peale sinu hinge ka su kõhu eest hoolt kanda.
Istusime lauda ja preester (olgu siinkohal öeldud ka tema nimi - Jean (kutume teda hellitavalt ka don Giovanniks)) pistis supipoti mikrolaineahju ning kraamis esile juustu, vorsti, hapukurgid, leiva, või ja veini (otseloomulikult!) Toimetamise ja söömise kõrvale filosofeerisime võrdleva keeleteaduse, teoloogia, esteetika ja psühholoogia teemadel...selline väike kerge eine. Tegelikult oli see väga lahe ja Jean läks tõsiselt hoogu. Ta kurtis, et ta ei saa oma ametivendadega niimoodi filosofeerida, sest nad ei mõista teda.
Rääkides oma doktoriõpingutest keeleteaduse ja teolooga alal, pihtis ta, et piiblit analüüsised ja teadust tehes jõudis ta ühel hetkel järeldusele, et tema otsingute löpptulemus on "null" - millelgi pole mõtet ja miski pole nii nagu krijutatud. Ta olevat tahtnud silmapilk õpingud katkestada, kuid tema õpilased (kellele ta loenguid pidas) veensid ta ümber. Olles ise läbi teinud eksistentsiaalse kriisi, on tal nüüd oma lähenemine ja seletus usule ja ma pean tunnistama, et see on väga lahe. Sest see lähtub rohkem inimpsühholoogiast ja eetikast kui iidsetest tõekspidamistest.
Minu küsimuse peale, kas ta on ka raamatuid ja artikleid kirjutanud, kinkis ta mulle oma raamatukogust ühe artiklite kogu, mille kaasautoriks ja koostajaks ta on. Aeg muudkui läks ja läks...kui lõpuks kell 23.15 me vaikselt mõista andsime, et peaksime nüüd siiski minema hakkama. Lonks espressot veel lõpetuseks ja olimegi vabad:)
Võib vast öelda, et meil on nüüd oma "kodustatud" preester. Kutsusime ta ka meie pulmapeole, nagu viisakad inimesed ikka. Nii et teil on võimalus temaga vestelda:) Igatahes näete teda kirikus. ta lubas isegi paar eestikeelset rida öelda ;)
Selline pikk ja folisoofiline postitus siis seekord. Ei ole se abiellumine midagi ainult pidu ja korraldamine! Aeg-ajalt tuleb ka inimhinge sügavustesse sukelduda ;)
Püüdsime küll viisakalt kutsest keelduda, kuid preester jäi endale kindlaks. Ja kuidas sa ikka preestriga vaidled, kui ta tahab peale sinu hinge ka su kõhu eest hoolt kanda.
Istusime lauda ja preester (olgu siinkohal öeldud ka tema nimi - Jean (kutume teda hellitavalt ka don Giovanniks)) pistis supipoti mikrolaineahju ning kraamis esile juustu, vorsti, hapukurgid, leiva, või ja veini (otseloomulikult!) Toimetamise ja söömise kõrvale filosofeerisime võrdleva keeleteaduse, teoloogia, esteetika ja psühholoogia teemadel...selline väike kerge eine. Tegelikult oli see väga lahe ja Jean läks tõsiselt hoogu. Ta kurtis, et ta ei saa oma ametivendadega niimoodi filosofeerida, sest nad ei mõista teda.
Rääkides oma doktoriõpingutest keeleteaduse ja teolooga alal, pihtis ta, et piiblit analüüsised ja teadust tehes jõudis ta ühel hetkel järeldusele, et tema otsingute löpptulemus on "null" - millelgi pole mõtet ja miski pole nii nagu krijutatud. Ta olevat tahtnud silmapilk õpingud katkestada, kuid tema õpilased (kellele ta loenguid pidas) veensid ta ümber. Olles ise läbi teinud eksistentsiaalse kriisi, on tal nüüd oma lähenemine ja seletus usule ja ma pean tunnistama, et see on väga lahe. Sest see lähtub rohkem inimpsühholoogiast ja eetikast kui iidsetest tõekspidamistest.
Minu küsimuse peale, kas ta on ka raamatuid ja artikleid kirjutanud, kinkis ta mulle oma raamatukogust ühe artiklite kogu, mille kaasautoriks ja koostajaks ta on. Aeg muudkui läks ja läks...kui lõpuks kell 23.15 me vaikselt mõista andsime, et peaksime nüüd siiski minema hakkama. Lonks espressot veel lõpetuseks ja olimegi vabad:)
Võib vast öelda, et meil on nüüd oma "kodustatud" preester. Kutsusime ta ka meie pulmapeole, nagu viisakad inimesed ikka. Nii et teil on võimalus temaga vestelda:) Igatahes näete teda kirikus. ta lubas isegi paar eestikeelset rida öelda ;)
Selline pikk ja folisoofiline postitus siis seekord. Ei ole se abiellumine midagi ainult pidu ja korraldamine! Aeg-ajalt tuleb ka inimhinge sügavustesse sukelduda ;)
dimanche 11 mars 2012
50 %
Oleme nüüd 50% abielus. 9. märtsil kell 16:00 toimus meie abielu registreerimine Luxembourgi linnavalitsuses. Kuna tähtsam osa - kiriklik laulatus - on veel ees, ei olnud 9. märts meile eriti suur päev. Aga põhjus ilusti riidesse panna ja klaasike kihisevat juua ikkagi.
Linnavalitsuse ametnik sidus endale Luxi lipu värvides lindi ümber piha ja pidas lühikese ja meeleoluka kõne sellest, kuidas Luxi linnal on äärmiselt hea meel, et oleme valinud just tema oma tähtsa sündmuse tähistamiseks. Onu lisas, et Luxis elab hetkel 153 erinevat rahvust ja et tegemist on väga avatud linnaga, kellel on äärmiselt hea meel selliste hetkede tunnistajaks olla. Seejärel luges onu ette mõned seadusesätted, millest meeldejäävaimad kõlasid nii:
- Abikaasad hoolitsevad teineteise eest.
-Abikaasad elavad koos.
-Tegemist on igavese liiduga.
Ja kuna ükski säte meile erilist muret ei valmistanud, kuulutatigi meid abikaasadeks. Onu kinkis meile Luxxi linna poolt ka väikese meene - pildiraami (mis, peab tunnistama, sai meilt 0 stiilipunkti. Aga kena žest ikkagi).
Meile anti üle ka väga tähtis raamat: rahvusvaheline perekonna raamat, kuhu tuleb kõik olulised elusündmused sisse kanda ja kus on ruumi 7 lapse andmete jaoks...;)
vendredi 9 mars 2012
Muusikast ja muust
Yks esimesi asju, mis meil pidustusteks olemas oli, oli kokkulepe muusikavarustuse (kòlarid jms) kohta. Minu hea Soome kolleeg lubas laenata oma poja rokkbàndi varustust. Jee! Ainult et paar pàeva tagasi selgus, et varustus on...Rootsis. Hm. Oleme nyyd leidnud varuvariandi - kohalik muusikapood laenutab samuti varustust, nii et plaan B on olemas. Ja kui see ka luhtuma peaks, no siis lasevad eestlased laulu lahti ongi pidu missugune ;) Muideks, Liisu nàgigi unes, et meie pulm on sama suur, kui laulupidu - Luxi linn on rahvast tàis ja poed ja putkad on joogiveest tyhjaks ostetud ;)
Paljud on juba kysinud, mida meile kinkida. Juba teie kohalolek on parim kingitus ;) Vòib ka toetada meie pulmareisi. Tàpsemad juhised selle kohta postitan homme-ylehomme.
Ja alati on muidugi teretulnud igasugune omalooming ;)
Tàna pàrastlòunal làheme siis linnavalitsusse. Sellest hiljem juba pikemalt.
Paljud on juba kysinud, mida meile kinkida. Juba teie kohalolek on parim kingitus ;) Vòib ka toetada meie pulmareisi. Tàpsemad juhised selle kohta postitan homme-ylehomme.
Ja alati on muidugi teretulnud igasugune omalooming ;)
Tàna pàrastlòunal làheme siis linnavalitsusse. Sellest hiljem juba pikemalt.
dimanche 4 mars 2012
Mitmekeelsusest
Meie pulmaseltskond on kirev - esindatud on nii eestlased, itaallased, soomlased, rootslased, prantslased, inglased, hollandlased (ja vòib-olla ka poolakad ja austerlased) :) Yhte yhist keelt leida on raske, sest kòik ei rààgi tingimata inglise keelt. Aga mulle tundub, et inglise keel saab siiski domineerivaks ning need, kes seda hàsti ei mòista, paluvad teistelt abi. Eks siis nàis, kuidas see kòik vàlja nàeb. Igatahes mulle tundub, et sellest tuleb suuremat sorti segadus (hea mòttes) ja rahvaste sòprus :)
Laulatus toimub itaalia keeles, sest preester on itaallane ja ma arvan, et mu kaasmaalastel ei ole midagi selle vastu, kui laseme kaunil itaalia keelel kirikus kòlada ;) Valmistame ka nn "laululehed", kus kòik ka maakeeli kirjas on.
Tahtsin veel meelde tuletada neile, kes veel pole oma tulekust vòi mittetulekust teada andnud, et nad seda kindlasti 15. màrtsiks teeksid. Sest meil on tarvis teada, kui palju meid lòpuks kokku on. Nii et tànud neile, kes juba endast on màrku andnud ja meeldetuletus neile, kes seda veel teinud pole.
Laulatus toimub itaalia keeles, sest preester on itaallane ja ma arvan, et mu kaasmaalastel ei ole midagi selle vastu, kui laseme kaunil itaalia keelel kirikus kòlada ;) Valmistame ka nn "laululehed", kus kòik ka maakeeli kirjas on.
Tahtsin veel meelde tuletada neile, kes veel pole oma tulekust vòi mittetulekust teada andnud, et nad seda kindlasti 15. màrtsiks teeksid. Sest meil on tarvis teada, kui palju meid lòpuks kokku on. Nii et tànud neile, kes juba endast on màrku andnud ja meeldetuletus neile, kes seda veel teinud pole.
Inscription à :
Articles (Atom)