Uus

Ilusat alanud aastat, kallid!
Meie aasta algas...väga nömedalt. Aga vöib-olla hoopis tagantjärele möeldes hästi...? Saabusime Eestisse 30.dets südaööl. Minu süles magav Tuuli ja D süles uneraske Franco. Mu vanemate ja söbranna (vöi öigemini öe :)) abiga saime oma killavoori ja pesakonnaga Keilasse. Lapsed voodisse ja ise ka tuttu! Minu suule tuli maailma suurim naeratus - olen kodus! Nii hea! Nüüd saab kelgutada, sugulastel ja söpradel külas käia, hubastes kohvikutes istuda ja end varbaotsest pealaeni head ürgset pöhjamaist jöudu täis laadida!

Mnjah...

Järgmisel päeval hakkas Franco rääkima, et ta körv valutab...palavik, köha, nohu. 2. jaanuaril tuvastas lastearst paha körvapöletiku. Antibiootikumid, tubane reziim jms...Ok, Franco sai paari päevaga terveks. Ja siis hakkas Tuuli väga raskelt ja raginal hingama. Veetsime suisa 2 ööd lastehaiglas. Inhalatsioonid ja tilgutiga antibiootikumid. Diagnoos viiruslik bronheoliit (ilmselt töime selle Luxist kaasa). Olles harjunud Luxi heaoluühiskonna tervishoiusüsteemi ja alati vastutulelike, rahulike ja naeratavate tervishoiutöötajatega, oli see kogemus paras katsumus. Kui ödedelt riielda sain,et Tuulil kaks korda kanüül ära tuli, nutsin südamest. Ödede meelest oleksin pidanud nii ööl kui päeval silmatäitki magamata jälgima, et T tilgutit ära ei tömbaks...no mis valemiga? 9-kuune aktiivne beebi, kes end voodis püsti ajab ja muudkui tuuseldab...ja magamta ja väsinud ema...no mis valemiga??? Beebile toodi söögiks purgitoitu, mida ise koridori löpus mikrolaineahjus soojendamas pidin käima. Tuuli pidin siis üksi palatisse jätma, sest teda ei saanud ju tilgutiga kaasa tirida...ohjah. Aga peamine on, et Tuuli sai terveks ja tohime löpuks homme (nädal aega planeeritust hiljem) oma poistele Luxi järele söita. Kiitma pean aga oma siinset lastersti, kes alati abivalmis ja kättesaadav oli! Vähemalt tema :)

Aga...eile öösel ärkasin körvavalu peale...no ei!!! Kas nüüd löpuks haigestun mina??? Aga reisi enam edasi lükata ei saa ega taha. Nii et valuvaigistid käsipagasisse ja lennule!

Kirjutasin, et aasta algas nömedalt. Tegelikult aga olen saanud kummalisel kombel puhata ja end laadida, sest Eestis siiski on nii palju väge, et isegi 2 nädalat ainult haigete lastega kodus istudes saab jälle uut jöudu ja tarkust minna edasi eluga kodust kaugel...Nii et nagu ütles mu kadunud kullakallis vanaema: kes teab, milleks see jälle hea oli? ;)

2-aastase avastused

Franco vaatab taevas pilvi ja teatab: "Mamma, màà-màà!"
:):):) Ilma, et me kunagi oleks talle pilvelammastest rààkinud...Uskumatult terased, need 2-aastased nòòbid!

Eestluse edendamine ;)

Paar pàeva tagasi juhtus midagi mystilist:
Daniele palus KAMA...Segatuna kreeka jogurti ja meega on see meie rahvusollus nii hea, et isegi peene maitsega itaallasel viib keele alla ;) Elagu Eesti ja kòik tema kollendavad viljavàljad, mis meile kama kingivad!

Usaldus

Mis on USALDUS?

Usaldus on pisikesed rusikasse surutud kàed, sygavad ja targad lapsesilmad. Usaldus on vàike soe olevus sinu kaisus nohisemas. Nii habras ent ometi nii julge. Mòtlen, et maailma syndimine on kòige suurem julgustykk siin elus. See ilus ja puhas hingeke usaldab end tàielikult minu hoolde. Ta usaldab mind niivòrd, et on valinud mind miljardite teiste hulgast oma emaks. See on kòige suurem au, mis mulle yldse osaks vòib saada!
Aitàh, Franco ja Tuuli selle au ja ròòmu eest!

Neljakesi

   Ilus oli oodata. Ja veelgi ilusam kohtuda. Meie pisike Tuuli yllatas meid ning saabus kaks ja pool nàdalalt oodatust varem, 14.aprillil. 49 cm ja 3160 grammi.

    òeldakse, et iga lapseootus ja iga synnitus on omamoodi. Minul oli kaks identset ootust ja kaks identset synnitust. Tuuli andis enda tulekust màrku 13.aprilli òhtul, kui ma Francot magama panin. Olin just lòpetanud Karumòmmi unelaulu ning vàikemees oli unne suikunud, kui tundsin kòhus pisikest plahvatust. Kui pysti tòusin, tulid veed. Olime vàga yllatunud, kuid kuna kàsil oli juba 37.nàdal ning beebi polnud seega enneaegne, mòtlesime, et mis siis ikka - teeme àra! Ja tegelikult tundsin kergendust, sest kòht oli vàga suur ja raske. Jòudsime haiglasse tund hiljem. òòsel algasid tuhud, kuid hommikuks oli synnitegevus aeglustunud ning beebi ei laskunud piisavalt alla. Ultrahelist selgus, et tal oli nabanòòr ymber òla nagu turvavòò. Tàpselt nagu Francol. Ning pea asend ei olnud loomulikuks synnituseks kòige parem. Tàpselt nagu Francol. Kell 11 otsustas minu arst teha keisri ning edasi kulges kòik juba nii nagu mulle Franco synnist tuttav oli. Tuuli  pààses kòhust vàlja kell 12.20 ning tòi kuuldavale ilusa kòlava nutu. Hakkasin suurest kergendusest ja meeleliigutusest nutma :) Seniks kuni ming kokku òmmeldi, pandi minu pisike pamp mu rinnale ja ta teadis kohe, mida teha :) Kysisin arstilt, kas selline beebide asend sòltub kuidagi ema kehaehitusest vòi muust sellisest. Sest on ju vàga kurioosne, et kaks korda làks kàiku tàpselt sama stsenaarium. Arst vastas, et see oli puhas juhus ja temagi arvates vàga huvitav. Nii et minu lapsed otsustasid miskipàrast, et tuleb kanda turvavòòd ning syndida keisriga. Kyllap oli selleks mingi pòhjus.
   Nyydseks olen taastunud, kuigi ei tohi veel sporti teha ega Francot sylle vòtta. Tuuli on siiani olnud erakordselt rahulik beebi. Nuttu kuuleb tema suust haruharva. Kui keegi siin majas nutab, siis on see vanem vend, kes iseloomu nàitab. Oma pisikese òega aga on Franco olnud esimesest pàevast vàga hell ja armas. Olen siiralt yllatunud. Ei mingit armukadedust siiani. Talle meeldib vàga beebit kallistada ja talle oma toidupalukesi ja mànguasju pakkuda. Nii et selle màssava ja orkaanina mòòda maja tiirleva vàikemehe sees tuksub òrn ja hell syda :) Seda on hea teada!

   Teretulemast, Tuuli! Magus ja roosa nagu mannavaht :) Mòtlesin kunagi, et kui mulle peaks tytar syndima, siis ma ei hakka ma teda mingisse roosa-mannasse riietama. Aga làks teisiti :) Syndis ta ju ajal, mil òitsevad valged ja roosad kirsi- ja mandlipuud. Pisike pitsiline mannavahu-beebi:)

Nàhtamatud niidid

   Tàna oli imeliselt soe sygispàev. Tegelikult oli nagu oleksid koos kevad, suvi ja sygis, sest òhus oli korraga kevadet ja sygist ja suvist magusat heinalòhna. Yks neid seletamatuid tàiusehetki...Jalutasin Francoga pòldude vahel ning nàgin korraga tuhandeid imepeenikesi  pàikeses sàdelevaid àmblikuniite rohukòrte vahel. Madalaks niidetud rohi helkis hòbedaselt. Algul arvasin, et see on optiline pettus, aga làhemalt uurides nàgin, et pea kòik pisikesed rohukòrred on omavahel putukaniitidega yhendatud. Seda nàgi vaid yhe kindla nurga alt ning pàikese kàes, mis oli just hakanud loojuma, just sellel kòrgusel. Kui palju nàhtamatut meie ymber on! On asju, mis paistavad vàlja vaid teatud hetkel ja teatud nurga alt, kui oskad màrgata. Tuhanded, ei, sajad tuhanded niidid! Nii nagu need kòrred, on ju kòik siin maa peal kuidagi omavahel yhendatud, kas siis nàhtavate vòi nàhtamatute niitidega. Soovin, et mul oleks rohkem ònne ja oskust seda màrgata! (Ah, milline sygisromantikast nòretav postitus:) aga just see teeb praegu hingele pai).

   Ka mina olen taas yhe pisikese olevusega nàhtamatu (tegelikult juba ysna nàhtava) niidiga seotud. Minu sydame alla on pesa teinud yks ilus hingeke ja mul on ònn olla veel umbes 6 kuud tema pesa. Veel yks hingeke on meid Dga oma vanemateks valinud ja see on ytlemata suur au. Ju làheb kòik hàsti. Seekord olen olnud ysna vàsinud, sest pesaks olemisele lisaks olen ka F pàralt ning see nòuab praegu tohutult jòudu. Aga juba on palju parem, vòrreldes paari nàdala taguse ajaga, mil ma ei jaksanud jalga jala ette tòsta...Nyyd on jàlle kusagilt tulnud jòudu ja indu.

   Ma ei ole Francost ka ammu kirjutanud...Ehk siis peagi uuesti, kui tuleb tahtmise hingele pai teha. ja see tahtmine tuleb ilmselt edaspidi ysna sageli peale ;)

Murphy seadus emadele

Kòik emad on kindlasti kogenud, et Murphy seadus kehtib eriti tugevalt just neile. Olen minagi seda omal nahal tunda saanud ;)

Yks kindel seadus on, et beebi màhet tuleb vahetada kindlasti kòige ebasobivamal hetkel. Nàiteks: beebi pole juba mitu pàeva kakanud ja ees on lennureis. Olen mureta ja rahul mòttega, et ees on kakavaba reis, sest kui tòenàoline on, et ta kavatseb just selle 2 tunnise lennu ajal seda teha. Aga just seda ta kavatseb! Poole lennu peal kostub pahaendilist purinat ja hakkab levima tuttavat lòhna...Tubli isana otsustab Daniele ise minna lennuki WC-sse màhet vahetama. Ja siis hakkab tòòle topelt Murphy seadus. Tekib turbulents ning lennuki WC suletakse. Wc-sse teel olnud Daniele kamandatakse tagasi istuma. Beebil hakkab ebamugav ning tema riided hakkavad selja pealt kollakaks tòmbuma...Pàrast 20 minutit ootamist beebi nutu taustal otsustab Daniele oma poja òiguste eest seista ning murrab end siiski lennuki WC-sse (stjuuardess kyll hoiatab, et see on tema enda vastutusel). Ettenàgeliku emana oln siiski kàsipagasisse kaasa pakkinud puhtad vahetusriided. Lòpuks saab kòik korda, beebi puhtaks ja reis vòib jàtkuda. Ja Murphy seadus kehtib ka òhus, MOTT (ehk mida oligi tarvis tòestada).

Teine raudne seadus on, et beegi jààb haigeks just siis, kui plaanis on tore vàljasòit. Ema on mitu kuud oodanud, et saaks korraks yle hulga aja minna mònda uut paika avastama ja mònes toreda spas oma vàsinud konte soojendada, sama ajal kui isa beebiga jalutab. Isal on ka yle hulga aja mitu vaba pàeva, kòik tundub tore! Vàljasòidu pàeval on aga beebil palavik ja kòha...reis jààb àra. Ehk siis me ei sòitnudki Schwarzwaldi, kuulus tort jààb sòòmata ja kàokell ostmata...seekord.

See-eest oleme kodus, vàrvime mune ja ravime kòha. ònneks kestis haigus vaid paar pàeva ja F on jàlle ròòmius ja ròòsa.