Kosjaviinad
Mul kàidi kosjas ;) Kàisime Dga Eestis ning meie vàikese reisi peamine eesmàrk oli minu isalt minu kàtt paluda. Nagu yks òige mees kunagi, vòttis D julguse kokku, Limoncello pudeli nàppu ning pòòrdus minu isa poole eestikeelse tekstiga (mille lubasin tal pabrilt maha lugeda) : "Ma tulin su tytrele kosja. Kas vòtad kosjad vastu?"
Kosjad vòeti vastu ja D vòis rahulikult sauna minna ;)
vendredi 24 février 2012
jeudi 16 février 2012
Tahtest, 2.osa
Sellest, miks katoliiklikuks laulatuseks peab olema raudsemast raudsem tahe ja kannatus.
Minust on saamas katoliiklane. Seda mitte abiellumise pàrast, vaid hoopis filosoofilisematel pòhjustel. Aga sellest juba mòni teine kord.
Kòigepealt pean saama ristitud. Ja see on palju keerulisem protsess, kui ma arvasin. Nimelt pole tàiskasvanu ristimine sama, mis lapse ristimine, sest tàiskasvanu peab nàitama, et ta tòepoolest on selleks valmis. Hm. Mis mòttes?
Olen juba mitu korda kàinud kohaliku itaalia kogukonna preestriga usu teemadel filosofeerimas. See on olnud vàga huvitav. Ning tasuta keelekursus pealekauba. Aga ristimise endani on veel pikk (ja okkaline) tee minna. Katoliiklikus kirikus ristitakse tàiskasvanuid lihavòtete ajal (vàhemalt siin Luxis). Minu ristimine toimub 7.aprilli keskòòl...valges ryys ja puha. Aga enne seda...tuleb mul mitmel pyhapàeval missa ajal rahva ette astuda ja nàidata, kui vàga ma ikka seda kòike tahan. Yks katsumus on juba selja taga. Nimelt pidin missa alguses asutma rahva ette, et preester mind tutvustada saaks. Pidin vastama, mida ma otsin ja miks. Preester ònnistas mind igati ja tegi muudkui ristimàrke. Lòpuks kingiti mulle pisike rist (millele pidin suud andma...) ja piibel. Rahvas kirikus plaksutas ja vaatas heldinult vaest patust idaeurooplast, kes nyyd ka lòpuks "òigeks inimeseks" saab...Mòne nàdala pàrast ootab ees juba teine katsumus - ònneks ma ei tea veel, mis ma seekord tegema pean...
Olin ikka arvanud, et usk ja ristimine on midagi sygavalt isiklikku. Tuleb aga vàlja, et yks catecumena (nii kutsutakse katoliiklikus kirikus tàiskasvanut, kes soovib ristitud saada) teatrist ja tàhelepanust ei pààse. See on vàga hàiriv, aga mis seal's ikka. Ise ma ju selle valisin. Jàrgmistest catecumena katsumustest juba 26.veebruaril.
Kirikus abielluvad paarid peavad Luxis (vàhemalt Itaalia kogukonnas) tegema làb ka ettevalmistuskursuse. Hm. :) See ei olegi tegelikult nii hull, kui vòib nàida. Kursus koosneb 4-5 kohtumisest, millest vòtavad osa kòik kàesoleval aastal abielluda soovivad paarid. Ja preester. Arutletakse selle yle, mis asi see abielu ikkagi on...See on mu meelest isegi mitteusklikele kasulik, kuna paneb kogu selle sagimise kòrval mòtlema, miks ma seda ikkagi tegelikult teen. Miks just nyyd ja miks kirikus? Jne. Katoliiklikult laulatatud abielu lahutada ei saa...vàljaarvatud erandjuhtudel. Nii et peab ikka olema vàga vàga kindel oma tahtes. Ja inimesed, kes kogu sellele byrokraatiale ja kiriku nòudmistele vastu peavad, seda ilmselt ka on.
Kirjutan sellest kòigest positiivses joones. See aga ei tàhenda, et mul aeg-ajalt juhe kokku ei jookseks. Vaikust ja rahu!
Ja musta leiba ;)
Sellest, miks katoliiklikuks laulatuseks peab olema raudsemast raudsem tahe ja kannatus.
Minust on saamas katoliiklane. Seda mitte abiellumise pàrast, vaid hoopis filosoofilisematel pòhjustel. Aga sellest juba mòni teine kord.
Kòigepealt pean saama ristitud. Ja see on palju keerulisem protsess, kui ma arvasin. Nimelt pole tàiskasvanu ristimine sama, mis lapse ristimine, sest tàiskasvanu peab nàitama, et ta tòepoolest on selleks valmis. Hm. Mis mòttes?
Olen juba mitu korda kàinud kohaliku itaalia kogukonna preestriga usu teemadel filosofeerimas. See on olnud vàga huvitav. Ning tasuta keelekursus pealekauba. Aga ristimise endani on veel pikk (ja okkaline) tee minna. Katoliiklikus kirikus ristitakse tàiskasvanuid lihavòtete ajal (vàhemalt siin Luxis). Minu ristimine toimub 7.aprilli keskòòl...valges ryys ja puha. Aga enne seda...tuleb mul mitmel pyhapàeval missa ajal rahva ette astuda ja nàidata, kui vàga ma ikka seda kòike tahan. Yks katsumus on juba selja taga. Nimelt pidin missa alguses asutma rahva ette, et preester mind tutvustada saaks. Pidin vastama, mida ma otsin ja miks. Preester ònnistas mind igati ja tegi muudkui ristimàrke. Lòpuks kingiti mulle pisike rist (millele pidin suud andma...) ja piibel. Rahvas kirikus plaksutas ja vaatas heldinult vaest patust idaeurooplast, kes nyyd ka lòpuks "òigeks inimeseks" saab...Mòne nàdala pàrast ootab ees juba teine katsumus - ònneks ma ei tea veel, mis ma seekord tegema pean...
Olin ikka arvanud, et usk ja ristimine on midagi sygavalt isiklikku. Tuleb aga vàlja, et yks catecumena (nii kutsutakse katoliiklikus kirikus tàiskasvanut, kes soovib ristitud saada) teatrist ja tàhelepanust ei pààse. See on vàga hàiriv, aga mis seal's ikka. Ise ma ju selle valisin. Jàrgmistest catecumena katsumustest juba 26.veebruaril.
Kirikus abielluvad paarid peavad Luxis (vàhemalt Itaalia kogukonnas) tegema làb ka ettevalmistuskursuse. Hm. :) See ei olegi tegelikult nii hull, kui vòib nàida. Kursus koosneb 4-5 kohtumisest, millest vòtavad osa kòik kàesoleval aastal abielluda soovivad paarid. Ja preester. Arutletakse selle yle, mis asi see abielu ikkagi on...See on mu meelest isegi mitteusklikele kasulik, kuna paneb kogu selle sagimise kòrval mòtlema, miks ma seda ikkagi tegelikult teen. Miks just nyyd ja miks kirikus? Jne. Katoliiklikult laulatatud abielu lahutada ei saa...vàljaarvatud erandjuhtudel. Nii et peab ikka olema vàga vàga kindel oma tahtes. Ja inimesed, kes kogu sellele byrokraatiale ja kiriku nòudmistele vastu peavad, seda ilmselt ka on.
Kirjutan sellest kòigest positiivses joones. See aga ei tàhenda, et mul aeg-ajalt juhe kokku ei jookseks. Vaikust ja rahu!
Ja musta leiba ;)
mercredi 15 février 2012
Tahtest, 1.osa jàtk
Linnavalitsuses kàidud ja abielu registreerimise kuupàev paika pandud - 9.màrts. Jah, sòbrakesed, me abiellume kaks korda. Sest ylikatoliiklik Luksemburgi riik ainult kiriklikku laulatust ei tunnista. Seega tuleb meil esmalt oma abielu linnavalitsuses registreerida ning alles siis vòtab kirik meid jutule. Meie jaoks on aga see pàris òige ja ilus pàev 28.aprill, kui me lòplikult ja ametlikult paari saame pandud ning saame kòigi teiega pidutseda. Sòrmused pannakse sòrme ikka kirikus, mitte varem. Linnavalitsus on rohkem nagu pisike formaalsus.
Uhh, suurem osa byrokraatiast on nyydseks loodetavasti selja taga.
Esimese osa lòpp.
Linnavalitsuses kàidud ja abielu registreerimise kuupàev paika pandud - 9.màrts. Jah, sòbrakesed, me abiellume kaks korda. Sest ylikatoliiklik Luksemburgi riik ainult kiriklikku laulatust ei tunnista. Seega tuleb meil esmalt oma abielu linnavalitsuses registreerida ning alles siis vòtab kirik meid jutule. Meie jaoks on aga see pàris òige ja ilus pàev 28.aprill, kui me lòplikult ja ametlikult paari saame pandud ning saame kòigi teiega pidutseda. Sòrmused pannakse sòrme ikka kirikus, mitte varem. Linnavalitsus on rohkem nagu pisike formaalsus.
Uhh, suurem osa byrokraatiast on nyydseks loodetavasti selja taga.
Esimese osa lòpp.
Raivolt;)
http://publik.delfi.ee/news/inimesed/harri-kingo-parimad-eesti-piigad-abielluvad-valismaale.d?id=63921107
Kas Sa, Raivo, loed mind ka parimate piigade hulka? ;) Mis mul muud yle jài - teist ju keegi mind àra ei vòtnud :):):)
http://publik.delfi.ee/news/inimesed/harri-kingo-parimad-eesti-piigad-abielluvad-valismaale.d?id=63921107
Kas Sa, Raivo, loed mind ka parimate piigade hulka? ;) Mis mul muud yle jài - teist ju keegi mind àra ei vòtnud :):):)
mardi 14 février 2012
Tahtest, 1.osa
Luksemburgis abiellumiseks peab olema raudne tahe ja kannatus.
Luksemburgis katoliiklikus kirikus abiellumiseks peab olema raudsemast raudsem tahe ja kannatus.
Alustagem algusest.
Köigepealt tuleb pöörduda linnavalitsusse, kust antakse loetelu toimingutest, mis tuleb teostada selleks, et suurhertsogiriigis abielluda.
Esimesteks toiminguteks on arstivisiidid. Punase Risti tädid vötavad vereproovi, et teha kindlaks, ega kandidaadid mönda koledat haigust ei pöe. Samuti määratakse veregrupp.
Seejärel tuleb teha tuberkuloositest. Nagu kooliajal. Mina pidin centre socio-medical uksi kulutama mitu korda, sest mul tekkis reaktsioon nagu alati...arstionu möötis joonlauaga punast laiku mu käsivarrel ja käskis tulla röntgenisse...mille käigus midagi ei avastatud, nagu alati.
Kui vajalikud testid tehtud, tuleb külastada oma kohalikku perearsti, kes väljastab raporti, mis kinnitab, et kandidaat on läbi vaadatud ja temaga on köik köige paremas korras ning ta on pere loomiseks valmis (mitte päris küll nende sönadega, aga möte jääb samaks). Hm.
Mötlesin hulk aega selle üle, miks see vajalik on ning kas mitte ei piisa teadmisest, et täiskasvanud inimene vastutab ise oma tervise eest ja ka käitub vastutustundlikult. Perearst seletas, et need testid annavad inimesele vöimaluse oma tervislikust seisundist teadlikumaks saada. Ilmselt siis siinkandis ei usaldata inimese enda teadmisi oma ihu ja hinge kohta.
Arsti jah-söna käes, asusime ülejäänud dokumente koguma (sünnitöend, abieluvöime töemd, elukohatöend Luxi linnalt).
Saime möned päevad tagasi köik dokumedid kokku ning homme lähen linnavalitsusse meie abielu toimikut koostama.
Jätkub...
Luksemburgis abiellumiseks peab olema raudne tahe ja kannatus.
Luksemburgis katoliiklikus kirikus abiellumiseks peab olema raudsemast raudsem tahe ja kannatus.
Alustagem algusest.
Köigepealt tuleb pöörduda linnavalitsusse, kust antakse loetelu toimingutest, mis tuleb teostada selleks, et suurhertsogiriigis abielluda.
Esimesteks toiminguteks on arstivisiidid. Punase Risti tädid vötavad vereproovi, et teha kindlaks, ega kandidaadid mönda koledat haigust ei pöe. Samuti määratakse veregrupp.
Seejärel tuleb teha tuberkuloositest. Nagu kooliajal. Mina pidin centre socio-medical uksi kulutama mitu korda, sest mul tekkis reaktsioon nagu alati...arstionu möötis joonlauaga punast laiku mu käsivarrel ja käskis tulla röntgenisse...mille käigus midagi ei avastatud, nagu alati.
Kui vajalikud testid tehtud, tuleb külastada oma kohalikku perearsti, kes väljastab raporti, mis kinnitab, et kandidaat on läbi vaadatud ja temaga on köik köige paremas korras ning ta on pere loomiseks valmis (mitte päris küll nende sönadega, aga möte jääb samaks). Hm.
Mötlesin hulk aega selle üle, miks see vajalik on ning kas mitte ei piisa teadmisest, et täiskasvanud inimene vastutab ise oma tervise eest ja ka käitub vastutustundlikult. Perearst seletas, et need testid annavad inimesele vöimaluse oma tervislikust seisundist teadlikumaks saada. Ilmselt siis siinkandis ei usaldata inimese enda teadmisi oma ihu ja hinge kohta.
Arsti jah-söna käes, asusime ülejäänud dokumente koguma (sünnitöend, abieluvöime töemd, elukohatöend Luxi linnalt).
Saime möned päevad tagasi köik dokumedid kokku ning homme lähen linnavalitsusse meie abielu toimikut koostama.
Jätkub...
Parem hilja, kui mitte kunagi :) Otsustasime kommunikatsiooni hölbustamiseks luua eraldi pulmablogi, kuhu riputame üles külalistele kasulikku teavet ning jagame oma muljeid ja elamusi pidustuste ettevalmistustest. Ja miks mitte hiljem ka järelkajast ;)
Nagu juba minu isiklikust blogist näha, ei ole ma suurem asi blogija (sest lihtsalt pole midagi pörutavat edastada). Pulmad aga pakuvad pidevat ainest ning on tore teada, et meie söbrad juba praegu meie peole kaasa elama saavad hakata, kui soovi on.
Niisiis - countdown - 2 kuud ja 2 nädalat...
Nagu juba minu isiklikust blogist näha, ei ole ma suurem asi blogija (sest lihtsalt pole midagi pörutavat edastada). Pulmad aga pakuvad pidevat ainest ning on tore teada, et meie söbrad juba praegu meie peole kaasa elama saavad hakata, kui soovi on.
Niisiis - countdown - 2 kuud ja 2 nädalat...
Inscription à :
Articles (Atom)