See pisike antitsüklon, mida paar päeva tagasi mainisin, ei olegi nii väga pisike...Täna oli jälle pilves ja hoovihmane ilm. Ning ilmateade ei töota ka homseks ja ülehomseks midagi paremat. See tegi tuju algul veidi nadiks. Tuled 10 000 km löunasse ja ikkagi ei saa seda, millest Luxis puudust tunned - päikest! Aga olgu kuidas on, püüame sellegipoolest vötta saarest, mis vötta annab.
Täna käisime klaasist pöhjaga paadiga laguuni peal ookeanipöhja uudistamas. Nägime merisiile, igasugu triibulisi kalu, koralle ning isegi ühte suurt kilpkonna :) Snorgeldamine annaks kindlasti hoopis suurema elamuse, kuid praeguse tuulega seda kahjuks teha ei saa.
Ostsin täna ühe pisikese nikerdatud linnu - dodo, millest on saanud Mauritiuse sümbol. Dodo oli lennuvöimetu pelikani sarnane lind, kes elutses ainult Mauritiusel. Kahjuks oli tal väga önnetu saatus. Peale saare avastamist 16. sajandi alguses hakkasid Maurtitust väisama laevad, kes kasutasid saart vahepeatusena oma kaubateedel. Matsakas dodo ning tema munad olid meremeestele heaks eineks ning nii notitigi dodosid massiliselt. Lind munes vaid ühe muna aastas ja nii ei suutnud ta ka piisavalt kiiresti paljuneda. Dodo väljasuremine olevatki olnud esimeseks tunnistuseks sellest, kuidas inimene vöib pöhjustada liikide kadumist.
Selline öpetlik lugu siis seekord :)
Aucun commentaire:
Enregistrer un commentaire