Päike on tagasi :)

Eile ei jöudnudki blogida, sest pärast öhtusööki läks tantsuks ja kui löpuks oma tuppa tulime, vajusin magama nagu nott.
Päike on tagasi :) Eilse kohta polegi suurt midagi kirjutada, sest ilm oli ilus ning lesisime rannas :) Ainult et valitseb suur ebaöiglus - Daniele on juba must nagu türklane, aga mina ikka valge nagu keldris kasvanud kartuli idu (nii kutsus mind väiksena minu emps). Olen nüüd 30 kreemilt läinud üle 10 -sele ,aga ikka ei miskit...No vaevumärgatav jume on, asi seegi! Ma arvan, et asi on ikkagi selles, et on talv...:)

Kirjutan veidi kohalike elanike kohta,
Mauritiuse pöliselanikke ei olegi olemas. Sest saar oli enne avastamist täiesti asustamata. Siin oli linnu- ja taimeparadiis. Mulle meeldib kujutleda, kuidas esimesed maadeavastajad siia jöudsid ja mida nad nägid ja kuidas siin kanda kinnitasid. Päris täpselt pole teada, kes oli esimene inimene, kes Mauritiusele asuts. Vöib-olla oli see Diego Dias vöi Domingo Fernandez 1500 aasta paiku. Töiselt vallutsid saare aga hollandlased 1638. aastal. Nad tegid siin palju kurja - hävitasid metsad (siin leidus palju väärispuud) ja dodo,  Aga natuke head tegid nad ka - nimelt hakkasid kultiveerima roosukrut ning töid Java saarelt Mauritiusele hirved, Hollandlased lahkusid saarelt 1710. aastal, sest nad ei pidanud siinsele kliimale ja piraatide rünnakutele vastu.
Peale hollandlasi tulid prantslased. Nemad olid juba natuke asjalikumad. Nende käe all arenes pöllumajandus ja metsikust saarest sai öitsev koloonia. Tösi, seda küll Madagarskarilt ja Aafrikast toodud orjade tööga...
1810. aastal toimusid  prantslaste ja brittide vahel merelahingud. Grand Port´i all, muide said britid prantslastelt lüüa ja see oli Napoleoni ainus vöit merel. Sellele vöidule vaatamata pidid prantslased kapituleeruma ning saar läks brittide kätte. See oli juba väga hea aeg, sest 1835 aastal kaotati saarel orjus. Briti vöimu all aga toimus massiline sisseränne Indiast ja Hiinast.
Nii ongi Mauritius üks rahvaste segu. Siin on nii aafriklasi, hindusid, hiinlasti. Köik elavad söbralikus üksmeeles ning vaenu eri rahvuste ja usundite vahel ei ole. Ka kuritetegevus on sarel väga madal.
 Köige "pölisrahvamaks" vöib aga pidada kreoole - koloniseerijate järeltulijaid, kes on segu aafrikast ja euroopast. Nad on naerusuised ja väga söbralikud.
Niipalju siis saare elanikest.

Täna käisime snorgeldamas. See oli minu elu esimene kord! Ja see oli väga lahe! Nägin meritähte, koralle ja igasugu kirevaid kalu, kes ka mind väga uudishimulikult vaatasid ja päris nina alla silmsidet looma tulid :)
Homme läheme taas veidi maad avastama, seekord saare keskossa. Aga sellest siis juba homme, Nüüd aga läheme öhtust sööma;)