Rand

Rand – see on suvel Itaalias omaette institutsioon. Rannapuhkus pole siin mitte mingi rahulik varbad-vees-tsillimine, vaid ylimalt intensiivne ja aktiivne olemise viis. Rand on koht, kus kohtutakse sòpradega, syyakse, tehakse sporti, lòbutsetakse, tukutakse. Terve pàev. Selleks on tarvis meeletul hulgal atribuutikat – pàikesevarje, rannatoole, ràtikuid, igat sorti ujumiskostyyme, hòlste, mida ujukate peal kanda, palle, tuulelohesid, termoskotte, igas suuruses ja stiilis tàispuhutavaid ujumisjullasid, kreemi-kreemi-kreemi, jààtist, rannabaare, pàikesekybaraid jne jne jne. Ja mida rohkem sòpru-tuttavaid koos on, seda parem. Istutakse pàikesevarjude all, yhe silmaga vees sulistavaid lapsi valvates, syyakse, kuulatakse muusikat ja lobisetakse lòputult.

On olemas tasulised rannad ja tasuta rannad. Tasulises rannas saab endale rentida pàikesevarju kahe lamamistooliga, et siis sòna otsese mòttes paarikymne sentimeetri kaugusel asuva naabri varbaid vòi pealage vahtides mònusalt pikutada. On rannabaar ja restoran, vetelpààste ja meeletu jutuvada. Màngib hoogne muusika ja vees sulistavad inimesed saavad kaldal keksivate “pàevajuhtide” ettenàitamisel vees tantsida. Randa tullakse sageli suurte sòpruskondadena ja istutakse-lobisetakse-syyakse pàikeseloojanguni, vahepeal soojas vees ligunedes.

Tasuta rand on ilma igasuguse atribuutika ja meelelahutuseta. Tuleb kòik ise kaasa vòtta, alustades pàikesevarjust ja lòpetades toiduga. Kogu selle kraami kaasavedamine ja ylesseadmine on ysna kurnav tegevus. Aga pole vist tarvis tàpsustada, et meie eelistame tasuta randa. Ja mitte ainult sellepàrast, et see on tasuta, vaid ennekòike sellepàrast, et seal on veidikenegi rohkem ruumi ja privaatsust (kuigi minu meelest on ka need rannad ylerahvastatud).

Kòikide nende siresààrsete ja pruuniks pòlenud itaallannade kòrval tunnen ma end tòeliselt alavààrsena. Ma olen vormist vàljas ja valge. Olen nagu mingi pehme vòdisev “panna cotta”JJJ. Aga seekord otsustan, et ma ei lase end sellest hàirida ning laulan endamisi: “I believe in miracles, where’re you from you sexy thing…”JJJ Ja yllataval kombel mòjub!:) Tunne on hea ja enesehinnang tòuseb.

Rannapuhkus kòlab toredaltJ Aga vàikeste lastega on sòna “puhkus” siin mòistagi yleliigne. Eest jooksvate laste kreemitamine, rannajullade tàispuhumine, peast lendavate mytside tagasi pàhe sàttimine, laste veest vàlja meelitamine, liivaormide-àmbrite-kyhvlite-totsikute lahti-kokku pakkimine ja transportimine, pàrast randa laste ja rannariiete pesemine, ràtikute kuivama riputamine. Ja see tohutu liivakogus, mida iga pàev autost ja rannakottidest vàlja tuleb kyhveldada…J Iga pàev. Iga. Pàev. Pàrast 3 nàdalat sellist intensiivset “puhkust” ootan juba tegelikult Luxi naasmist ja loen suurest vàsimusest pàevi. Aga siis vaatan oma pisikesi tornaadosid rannal jooksmas ja vees sulistamas, silmad suurest ònnest ja mònust sàramas ja mòtlen, et elu on ikka ilus J Igal pool. Vàsimusest hoolimata.