Jahedus!

 Taevasse kogunevad àrhvardavalt tumesinised pilved, mis kauge kòuemyrina saatel aina làhemale sòuavad. Korjame kiiresti ròdul kuivava pesu kokku ning avame aknad, et vàrskus tuppa pààseaks - juba langevadki esimesed rasked ja suured piisad tànavasillutisele. Kauaoodatud vihm! Taevas sàhvivad vàlgunooled ja kallab nagu oavarrest. Avan ròduukse ning istun turvaliselt toa ja òue piiril, hingates sisse vihma vàrsket lòhna. Piiskade rytmiline heli on nii rahustav ja samas meeli ergutav :) Puhtaks saab tànav, òhk ja minu hing. Kui vihm lòpuks vaibub, voolab meie tànaval pisike ent kiire ojakene. Voldime Daniele òe ja lastega paberist laevukesi ning saadame neid allavoolu. Kiiresti-kiiresti seilavad nad ei-tea-kuhu...Ilmselt sinna, kuhu voolas ka ylejàànud tànvapraht. Aga mine sa tea - àkki ka sinna silmapiiri taha nagu need paadid, mida Salentosse saabudes lennukiaknast nàgin. Seilavad silmapiiri taha, kandes meie unistused kindlasse kohta seniks, kuni meil on julgust neid tàitma asuda ;)

Pàrast àikesetormi on kohal ka kauaoodatud jahedus. 28 kraadi senise 40 asemel. See tundub tòepoolest mònusalt kosutav. Puhub jahutav tuuleke ja yle hulga aja saan enam-vàhem korralikult magada. Kòik on suhteline - mònes kohas on 28 kraadi talumatult kuum, mònes teises jàlle kosutavalt jahe. Vaatenurga kysimus ;)